"Ma arvan, et see on kindlasti tarbijale toonud kasu," rääkis Ots kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" universaalteenuse käivitamist kommenteerides. "Sest võtame fakti, et elekter on meil põhiteenus, põhikaup ja kui selle kauba hind tõuseb aasta jooksul kordades, siis on selge, et riik peab midagi ette võtma, riik peab tarbijat kaitsma," lisas ta.

Ots tõi välja, et kui eelmisel kümnendil oli elektri hind püsinud vahemikus 40–50 eurot MWh eest, aga eelmise aasta augustis tõusis korra 4000 euro peale ning keskmised hinnad on viimasel ajal olnud 200–350 euro ümber, siis see tähendab seitsmekordset tõusu. "Kujutage ette, kui meil vedelkütuse, bensiini hind tõuseks seitse korda!" ütles ta.

"Selge on, et valitsus peab midagi ette võtma ja universaalteenus ongi sõna otseses mõttes tarbijakaitseline meede, kus tarbijale on pakutud hea alternatiiv, võtta sisuliselt fikseeritud hinnaga pakett universaalteenuse näol," tõdes Ots.

Tema hinnangul on universaalteenuse käivitamine oma eesmärgi täitnud ning lisaks on säilinud tarbijal ka valikuvabadus minna soovi korral tagasi börsipaketile või valida mõni fikseeritud pakett.

EL-i reeglid lubavad kodutarbijate kaitsmist

Ots rõhutas ka, et universaalteenust või muid kodutarbijate kaitse meetmeid võimaldavad ka Euroopa Liidu reeglid, kus tema sõnul EL-i elektrituru reeglistikus "räägib iga teine sõna tarbijakaitsest".

"[Sest] Kellele me turgu teeme? Me ei tee ju seda mitte tootjatele, vaid tarbijatele. Ja turg peab andma tarbijatele parima hinna. Ja kui ta seda hinda ei anna, siis selliste meetmete väljatöötamine on absoluutselt õige," rääkis Ots.

Küsimusele, kas see ei ohusta vaba turu toimimist, vastas Ots: "Vaatame kõigepealt seda vaba turgu. Kui see vaba turg viskab hinna kümnekordseks, siis võime küsida, kas see on eesmärk. "

Teiseks tõi ta esile, et ehkki elektri hind tõusis Eestis mitu korda, ei ole siin elektritootmise sisendite hinnad sisuliselt tõusnud.

"Me toodame oma elektri peamiselt põlevkivist – nõus selle hind võib olla pisut tõusnud, aga mitte 4–5 korda ning päike ja tuul ei maksa ju midagi, kuigi võib-olla kapitalikulu on euribori tõttu pisut suurenenud. Seega – kui sisendite hinnatõus olnud null ja väljundi hinnatõus on kordades, siis see näitab, et midagi peab tegema," rääkis Ots.

CO2 hinnalangetus aitaks elektrihinda veelgi alla tuua

Ots nõustus ka konkurentsiameti uue juhi Evelin Pärn-Lee seisukohaga, et CO2 hinnakomponendi eemaldamisega elektrihinnast saaks tarbija jaoks hinda veelgi alla tuua.

"Tal õigus, sest universaalteenuse hinnast umbes poole moodustab CO2 komponent ja teine fakt on ju see, et CO2 hind on hullumeelselt tõusnud, umbes kolm korda. Kui see enne kriisi oli 25–30 eurot tonnist, siis täna on see 80–90 eurot," rääkis Ots.

Ta lisas, et varem peeti mõistlikuks, et 2030. aastaks jõuab CO2 tonni hind umbes 30 euroni tonni eest, sihiga saavutada 2050. aastaks süsinikneutraalseks.

"Kui asendada 80 eurot 30-ga, siis saaksimegi oluliselt odavama elektri," märkis ta.

Kodutarbijale võiks ka hinnalae seada

Ots nõustus ka sellega, et elektri kodutarbijate kaitseks võiks seada neile müüdavale elektrile hinnale lae.

"Võib ka seda teha. Euroopa Komisjonil on eraldi määrus, mis näeb ette, et börsihinnale saab sätestada lae. Selles määruses on 7–8 meedet. Liikmesriikidele on väga palju meetmeid võimaldatud ja see asi on jäetud iga riigi otsustada. Selles suhtes on komisjon tulnud välja väga laia paketiga. Ja eesmärk ongi see, et kuni turg stabiliseerub, tuleb pakkuda tarbijatele kaitset," selgitas ta.

Universaalteenust võidakse muuta paindlikumaks

Ots rääkis ka sellest, et ettevõtlusminister Kristjan Järvan tegeleb universaalteenuse täiendamisega.

"Minu meelest teeb ta õigeid samme, sest vaatab tarbijakaitselistele aspektidele. Loomulikult üks eesmärk ongi ju tagada selline elektri hind, mis oleks tarbijale vastuvõetav," ütles ta.

Ots rõhutas siiski, et kuna tegemist on poliitilise otsusega, peavad selle juures oma sõna ütlema minister, valitsus ja riigikogu.

"Üks alternatiiv teha selline elektripakett, mille aluseks on universaalteenuse hind, aga kui järgmise päeva börsihind on sellest allpool, siis tarbija maksaks keskmist börsihinda," kirjeldas ta õhus olevaid ideid.

"Teine variant, mida olen kuulnud – kui börsi hind läheb alla universaalteenuse hinna, siis tarbijad lähevad automaatselt tagasi börsile ja hakkaks maksma tunnihinda," lisas ta.

Esimese variandi pluss oleks tarbijale kogu aeg kindel hind teada. Börsipaketi puhul oleks pluss, et tarbijale võimaldatakse tarbimise juhtimist ja sellest kasu saamist – näiteks neile, kes kütavad või soojendavad vett või saavad energiat salvestada.

"Kõige tähtsam sõnum, et peame võimalikult palju alternatiive tarbijale pakkuma ja ei tohiks unustada ka tarbijate kaitset," rõhutas Ots.

Lisaks tuleks tarbijale pakkuda kindlasti ka fikseeritud hinnaga paketti, märkis ta.

Elektrilevi eraldamisest tähtsam on tema pakutav teenus

Küsimusele, kas ta toetab Elektrilevi eraldamist Eesti Energia kontsernist, vastas Ots, et see ei ole täna energeetikas kõige tähtsam küsimus.

"Aga ikkagi tuleks sellega tegelda, aga ma ei oska öelda, kumb mudel parem, kas kontsernis või sellest välja. Selge, et seal tehtud  väga suuri juhtimisvigu, pole tagatud jaotusvõrgu korralik areng," rääkis ta.

Otsa sõnul tegi Eesti Energia kontsern Elektrilevi sisuliselt inimestest tühjaks – kui enne reformi oli seal 600–700 inimest, siis pärast reformi 20–30. Ning arvestades, et Elektrilevi peab tagama Eesti varustatuse elektriga, ei ole see normaalne, leidis ta.

Tuleks vaadata, kui palju seal inimesi tööle vaja oleks, kui palju tahame sinna investeerida. Kui seda saab teha Eesti Energia kontserni kaudu, siis võib ka selle koosseisus olla. Aga kui Eesti Energia on sellele vastu, siis tuleks kaks ettevõtet eraldada ja tuua Elektrilevi mõne ministeeriumi alluvusse ja viia reformid ellu, märkis Ots.

Kui elektrivarustuse kindlustamiseks oleks ka vaja võrgutasusid tõsta, siis oleks paar eurot MWh kohta, mis praeguste elektrihindade juures ei peaks enam kedagi häirima, leidis ta.

"[Aga] saaksime selle eest korraliku jaotusteenused, siis see ei oleks probleem. Räägime paarist-kolmest eurost MWh kohta – usun, et inimesed nõustuksid sellega, kui saaks vastu korraliku teenuse," rääkis ta.

Ots leidis ka, et Eestis on tarbijakaitse väga nõrk ning seda peaks tugevdama.

Rääkides olukorrast võrdse konkurentsi kaitsmisel Eestis, ütles Ots, et selles valdkonnas on seis tugevalt paranenud ning suuri rikkumisi ta ei näe.

Kuna ta alustab veebruaris tööd ohutusjuurdluskeskuse juhina, siis ütles Ots parvlaev Estonia huku uurimise käiku kommenteerides, et tahab selle tuleviku otsustamisel konsulteerida oma Rootsi ja Soome kolleegidega ning igal juhul tagada keskuse sõltumatuse.

Küsimusele poliitikasse siirdumise kohta vastas Ots, et kavatseb jätkata apoliitilise ametnikuna.