Voog: Reformierakond võib saada uues parlamendis ligi 40 kohta
Kuna erakondade toetus on püsinud küllaltki stabiilsena, siis võib esialgsete kalkulatsioonide järgi öelda, et Reformierakond võib uues riigikogus saada napilt alla 40 koha, ütles ERR-i reitinguteteemalises erisaates Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.
Kui vaadata praegust statistikat, mis on viimastel nädalatel püsinud stabiilne ja kust ei joonistu ka ühtegi trendi, siis saaks Voogi hinnangul Reformierakond uues parlamendis 38-39 kohta. "Esialgse kalkulatsiooni järgi ütlen, et EKRE saaks 20, Keskerakond 18-19, Eesti 200 - 12, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa viis-kuus kohta," sõnas Voog. "Kaks väikest, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa, kui suure häältesaagi nad saavad? Kui kõige suurem saab rohkem kohti, siis jääb väikestele selle võrra omavahel jagamiseks vähem kohti," arutles Voog.
Saatejuht Anvar Samost nentis, et see on oluline nihe praeguse riigikoguga liberaalsema bloki suunas. Voog nõustus, et liberaalne pool on domineerivam just kõhklevama valija tõttu, sest liberaalide hääl kõlab rohkem meedias.
Kandidaatide nimede avaldamine erakondade eelistatusesse erilisi muudatusi ei toonud. "Andmetöötleja ütles, et alla ühe protsendi olid erinevused. See oli ootamatu. Ta peegeldab seda, et inimestel on erakondlik, mitte isikul põhinev eelistus. 30 aastat tagasi oli kandidaadi isik olulisem, nüüd inimene aktsepteerib, et erakond on pannud esinumbriks selle inimese ja ma valin teda," rääkis Voog.
Samosti sõnul ei toonud erakondade valimisnimekirjad ühtegi üllatust. "Kõige enam on vast muutusi võrreldes eelmiste valimistega sotsiaaldemokraatidel, muidu on nimekirjad samad," sõnas ta. "Näiteks Eesti 200 osales samade nimedega ka neli aastat tagasi. Kuigi kui tuli teade, et Kalev Stoicescu kandideerib, siis see tundus uudisena, aga tegelikult kandideeris ta eelmisel korral ka," rääkis Samost.
Voogi hinnangul kasvatas nimede lisamine mõnevõrra Parempoolsete üldtoetust. "Nad on ennast valijale rohkem teadvustanud," lisas Voog.
Saatejuht Urmet Kook kommenteeris, et Isamaa toetus veidi langes, kui nimed lisati. Voogi hinnangul on põhjus see, et kui eelmine kord oli Isamaal ka näitlejad, kes tegid üllatustulemuse, siis nüüd neil pole ei värskust ega uusi nimesid.
Personaalseid tulemusi kommenteerides ütles Voog, et suure tõenäosusega teeb Kaja Kallas oma valimisringkonnas Harjumaale parema tulemuse kui 2019. aastal, sest teised erakonnad teevad seal kehvema tulemuse.
Rääkides parlamendierakondadest, kes ei pruugigi igast valimisringkonnast uude riigikogusse mandaati saada, märkis Voog, et Isamaal on see võimalus. "Nende reiting on kehvem, kuigi on ka nii, et massiivse reklaamikampaania teevad nad vahetult enne valimisi," sõnas Voog.
Kook märkis, et isikupõhised kampaaniad läksid üldse lahti alles sel nädalal. "Maksimumkampaania on [kõigil erakondadel] üks nädal ette – kõik kanalid, ka kõige odavamad, ükskõik mis kellani ka öösel. Sel aastal tuleb see eriti massiivne, aga siis on kandideerijatel ka eriti raske sealt välja paista," rääkis Voog.
Kook pole omakorda kindel, kas Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) reklaam, kus erakonna esimees Martin Helme reklaamib tegelikult oma tuuri, on ikka õnnestunud.
Voogi hinnangul oli EKRE detsembris ainus, kes ennast reklaamis. "Nüüd Reformierakond domineerib reklaamiturul. Kui kõik erakonnad korraga ennast reklaamivad, siis see tekitab valijate peas segadust, sellega on seletatav volatiilsus valimisuuringutes, sest reklaam mingit pidi ikkagi mõjub," sõnas Voog.
Kook nentis, et kõhklevad valijad ei vali maailmavaate järgi, nad valivad kandidaati, kes on rohkem pildil. Voog märkis ka, et lubadused on läinud üksteisega järjest sarnasemaks. "Kõik lubavad toetusi," sõnas Voog.
Koogi hinnangul põhjustas Ukraina sõda vene emakeelega valijas segaduse. "Nüüd on Keskerakond suutnud leida 53 protsenti toetust, mis jääb aga kaugele maha nende ajaloolisest 80 protsendist," sõnas ta. Samost märkis, et see protsent jätkab kasvamist, sest vene valija lõpuks leiab Keskerakonna ikka üles.
Voogi sõnul võib juhtuda, et kui vene valija hääletab vene kõlaga nime poolt, siis võib Eestimaa Ühendatud Vasakpartei siin tekitada väikse segaduse. Samas arvab Voog, et Mihhail Stalnuhhini tõenäosus saada Ida-Virumaal 5000 häält ja pääseda üksikkandidaadina riigikokku, on väike. "Aga kui tehakse valik vaid rahvuse põhjal, siis see võib siiski juhtuda," nentis ta.
Samosti sõnul eristuvad Ida-Virumaal Narva ja Kohtla-Järve. "Stalnuhhin on Narvas tuntud, aga teistes kohalikes linnades pole ta populaarne. See on keeruline ringkond lokaalse tuntusega üksikkandidaadile," märkis Samost.
Toimetaja: Mari Peegel