Repo Vabrikute pankrotihaldur loodab, et tehasele leitakse uus omanik
Eelmisel aastal töö lõpetanud puitlaastplaatide tootja Repo Vabrikute esimese pankrotioksjoni vastu tunti küll huvi, kuid müügihinda peeti liiga kõrgeks. Ettevõtte varad hinnati ümber ja pankrotihaldur loodab, et uue hinnaga leitakse ostja, kes paneb tehases töö taas käima.
Viimastel aastatel puitlaastplaate kahjumiga valmistanud Repo Vabrikute pankrot kuulutati välja eelmise aasta 7. novembril. Ida-Virumaal tegutsenud ettevõtte vastu on 233 võlausaldajal nõudeid 6,6 miljoni euro eest.
Algul prooviti maad, kinnisvara ja seadmeid müüa seitsme miljoni euroga, kuid edutult. Võlausaldajate koosolekul lubati pankrotivara hinda alandada 5,25 miljoni euroni. Huvilisi oli juba ka esimesel oksjonil, kuid vara hinda peeti liiga kõrgeks.
"Esimesel oksjonil käisid meil Läti ettevõtted, kes teevad samasugust toodangut, kuid nende hinnang oli see, et tehas vajab suuri investeeringuid, et analoogset plaati teha," selgitas Repo Vabrikute pankrotihaldur Andres Hermet.
"Küll on aga kaks Eesti ettevõtet, kes tahavad teha ilmselt midagi sarnast, kuid kaasaegsemat tootmist. Ja selleks on see suur territoorium – 48 hektarit – koos elektrivarustuse, raudteega ja Püssis asuva Purtse jõega, kust saab tehnoloogilist vett. Selle pealt on võimalik arendada kas puidu rafineerimist või puidu keemiatööstust," lisas ta.
Enampakkumisele saavad huvilised end registreerida 27. jaanuarist. Pankrotivara oksjon algab 21. veebruaril.
Repo Vabrikud andis pankrotiavalduse esitamise ajal tööd 148 inimesele. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et kõik, kel huvi, leidsid endale uue töökoha.
"Kui meil on suured koondamised, siis me läheme kohe uute töökohtadega kohale ja nendel inimestel, kes tahavad liikuda töölt tööle, on seda Ida-Virumaal täiesti võimalik teha. Võib-olla mõni inimene tahtis vahepeal õppida, et võtab aja maha ja õpib midagi uut – ka see on normaalne," rääkis Teelahk.
Hoolimata pankrotist annab tehas inimestele veidi tööd ka praegu, sest müüakse laovarusid ja hoitakse seadmeid uue omaniku ootuses stardivalmis.
"Meil on töötajad tähtajaliste töölepingutega – lukksepad, laohoidjad ja teised ehk need, keda meil on vaja selleks, et tehas oleks käivitatav ehk töökorras. Me hoiame seda täna tervikvarana. Tehas on meil valves, küttes, aurud kõik on sees selleks, et kui vajutada nuppu, siis saaks täna plaati toota," rääkis Hermet.
Repo Vabrikute eelkäija, Püssi Puitplaatide Kombinaat alustas tööd 1974. aastal. Tehase tippajal, 1980. aastate teises pooles andis see tööd ligi 1500 inimesele.
Toimetaja: Merili Nael