Ehkki Haavisto ütles Soome rahvusringhäälingu Yle hommikuprogrammis, et Soome võib teatud tingimustel taotleda NATO-liikmesust ka ilma Rootsita, peab ta sellist võimalust hüpoteetiliseks.

Haavisto on mõlema riigi NATO-ga ühinemise võimaluse osas endiselt optimistlik ning usub, et selliseid provokatsioone, nagu paremäärmuslase Rasmus Paludani koraanipõletamine Stockholmi Türgi saatkonna ees, ei tasu üle hinnata.

"Tuleb esile ka selline vaatenurk, et kui pannakse tähele, et sellised provokatsioonid võivad mõjuda negatiivselt liitumistaotlustele, tekib küsimus, kes on selliste provokatsioonide taga. Selliseid provokatsioone võidakse selle peale hakata korraldama ükskõik milliseid ja alati järgneb sama jõuline reaktsioon. Seepärast tasub selliste kõrvaliste asjade asemel keskenduda peamisele, mis on Läänemere julgeoleku tugevdamine," lausus Haavisto.

Haavisto hinnangul põhjustab juhtunu vaid Türgiga peetavate läbirääkimiste venimise üle kevadel peetavate Türgi valimiste ning sellega provokatsiooni kahjulik mõju piirdubki.

"See näitab, et NATO valdav enamik tahab Soomet ja Rootsit NATO-sse ning peab Soomet ja Rootsit NATO liikmesuskriteeriumeile vastavaks. Türgi ja Ungari on veel need, kes on järel. Ungari on lubanud, et hakkab ratifitseerimist käsitlema parlamendis veebruaris. Türgiga asutasime mullu suvel Madridis kolmepoolse töörühma ja see kolmepoolne töörühm on pidanud häid kohtumisi, ühe Helsingis ja ühe Stockholmis, ja Türgigi hinnangul on asjades edenetud," rääkis Haavisto.

Valimised seisavad ees ka Soomes. Haavisto hinnangul ei muuda valimised Soome välispoliitika esmatähtsaid punkte, NATO-ga liitumist ja Ukraina abistamist.

"Muidugi tulevad alati uued rahvaesindajad ja uus valitsus, kuid kõigepealt, kui vaatame NATO-liikmesust, siis meil oli olukord, kus kõik Eduskunna parteid hääletasid liitumise poolt. 180 häält poolt, kaheksa vastu – see oli täiesti erakordne üksmeel ja seepärast usun, et praegune NATO-poliitika ja liikmesuse taotlemine jäävad jõusse ka pärast valimisi, selles ei muutu miski. Samamoodi on Ukraina toetamine leidnud pea üksmeelset poolehoidu Eduskunnas ja poliitilistes parteides," rääkis Haavisto.

Nagu suurem osa Euroopast, on ka Soome olnud pärast Venemaa-Ukraina sõja puhkemist kimpus kõrgete energiahindadega. Haavisto on börsielektri ostjana seda omal nahal tunda saanud. Nüüd aga on Soome suutnud endale tagada mitmekülgse energiavarustuse ning äsjased vapustused on hoopis uue hoo andnud ka rohepöördele.

"See on läinud käima täie hooga. Kui kohtusin hiljuti tuulegeneraatorite tootjatega ja küsisin, millist abi valitsus võiks anda, siis need, kellega mina rääkisin, vastasid, et ärge tehke midagi, see asi liigub praegu oma jõul ja liigub hästi," ütles Haavisto.