Ukraina väed ei suuda tõenäoliselt niipea Krimmi Vene vägede kontrolli alt vabastada, kinnitasid Pentagoni ametnikud USA Kongressi esindajatekoja relvajõudude komisjoni liikmetele. Ei ole üdini selge, millel selline hinnang põhines, teatas Politico.

Samas kinnitas Pentagon kolme allika sõnul selgelt, et nende hinnangul ei ole Ukrainal praegu ega lähitulevikus suutlikkust suruda Vene vägesid Krimmi poolsaarelt välja. Samas neljanda allika sõnul ei olnud hinnang nii selge.

Peale kinnise infotunni on skepsist Krimmi vabastamise suhtes viimastel nädalatel väljendanud ka USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley, kes ütles 20. jaanuaril peale USA ja teiste Ukraina liitlaste ja partnerite kohtumist, et Ukrainal oleks väga keeruline suruda sõjaliselt Vene väed kõikidelt okupeeritud aladelt sel aastal välja.

Kuigi USA ja Euroopa riikide ametiisikud on korranud, et poolsaar kuulub Ukrainale, siis ei ole antud Ukrainale relvastust, millega saaks Krimmi poolsaart vabastada. Üks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski administratsiooni siseasjadega kursis olev allikas kinnitas Politicole, et Zelenski oli Milley avaliku skepsise pärast tulivihane.

Ukraina allikad juhtisid Politico tähelepanu asjaolule, et USA luure on Ukraina sõjaliste võimete hindamisel korduvalt viimase aasta jooksul eksinud.

Krimm on samas Ukraina poliitilise juhtkonna jaoks oluline. Volodõmõr Zelenski nõunik Andri Jermak nimetas eelmisel kuul Davosi majandusfoorumil vastuvõetamatuks ettepanekut lõpetada sõda ilma Krimmi vabastamiseta. Jermak rõhutas, et võit tähendab Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiride taastamist, mis tähendab ka Donbassi ja Krimmi vabastamist.

Erukindral Ben Hodges peab Krimmi vabastamist hädavajalikuks

USA Euroopa vägede endine ülem erukindral Ben Hodges samas kirjutas The Economistis, et praegu on Ukraina jaoks ainus võimalus Krimm endale tagasi saada. Erukindrali sõnul on Ukraina lõunaosa senikaua sõjaliselt ohustatud, kuniks Krimmi poolsaar pole Ukraina vägede kontrolli all. Hodgesi hinnangul võib Venemaa kasutada Krimmi ka tulevikus rünnakute korraldamiseks Ukraina vastu. Senikaua aga ei saa Ukraina end julgelt tunda ega majandust taastada.  

Ben Hodges visandab enda kommentaaris The Economistile, et Ukraina väed peaksid Krimmi isoleerima pikamaa ründerelvade ning soomusvägedega. Isoleerimine tähendaks Krimmi maismaaühenduste katkestamist Venemaaga nii Lõuna-Ukraina kui ka Kertši väina silla kaudu. Seejärel tuleks mitu kuud pommitada poolsaarel asuvaid kriitilise tähtsusega sihtmärke, kuniks Vene õhu-, mere- ja maavägi ei saa enam Krimmis tegutseda. See tähendaks täppislööke Sevastopolile, Džankoile ja Sakõ õhubaasile.

Erukindral Hodges rõhutab, et tema visandatud Krimmi isoleerimise sõjalise kampaania raames ei peaks Ukraina väed otseselt poolsaarele sisenema, pigem muutuks Vene vägede kohalolu võimatuks. Hodges usub, et hoolimata osade Pentagoni ametiisikute kahtlustest selles suhtes, kas Ukraina suudab Vene väed Krimmist tõrjuda, on erukindrali sõnul Ukraina juhtkond piisavalt pädev ja sõdurid piisavalt motiveeritud, et Krimmi vabastamine on reaalne sihtmärk. See aga eeldab vajalike sõjaliste võimete, nagu ATACMS-i rakettide andmist Ukrainale lääneriikide poolt.

Krimmis on arvestatav Venemaa sõjaline kohalolu

Vene väed okupeerisid Krimmi poolsaare 2014. aastal ning poolsaarel on suures koguses Vene õhutõrjesüsteeme ja kümneid tuhandeid Vene sõdureid. Lisaks on Venemaa rajanud Krimmi kaitseks nii Lõuna-Ukrainas kui ka poolsaare territooriumile kaitserajatisi.

Ukraina on korduvalt palunud liitlastelt pikema ründeulatusega rakette ja muud relvastust, millega saaks rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke Krimmi poolsaarel. Kui USA andis Ukrainale HIMARS-i mitmikraketiheitjaid, siis pidi Venemaa Ukraina raketirünnakute tõttu liigutama logistikapunktid HIMARS-i rakettide laskeulatusest kaugemale. USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole veel siiani soostunud andma Ukrainale pikema ründeulatusega ATACMS-i rakette, millega saaks sihtida ka Krimmis asuvaid sihtmärk.

Sügisel Venemaal tehtud arvamusküsitluse kohaselt toetaksid Vene inimesed rahukõnelusi Ukrainaga, kuid enamik neist pole nõus loobuma Krimmist. Samas pole suurem osa ukrainlasi samuti nõus Krimmist rahu nimel loobuma. Novembris Ukrainas tehtud küsitlusuuringu kohaselt tahab enamik ukrainlastest kogu riigi vabastamist, sh Donbassi ja Krimmi.