Seadus lubab kogu aasta kestvat ajateenistust juba praegu, kuid valitsuse määrusega on seda seni piiratud maksimaalselt 11 kuuga. Värske eelnõu võtab osal erialadest selle piirangu ära. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et muudatust on vaja just uute ja keerulisemate relvasüsteemide mehitamiseks.

"Eelkõige puudutab see suurtükiväge, kuna sinna on uut relvastust tulemas K9 näol. Samuti mereväge, kuhu tulevad laevatõrjeraketid ja õhuvägi, kuhu on tulemas keskmaa õhutõrje," rääkis Pevkur. "Need on sellised süsteemid, mis vajavad esiteks veidi pikemat väljaõpet ja teiseks veidi pikemat ülekatet ajateenistusega."

Olulised relvasüsteemid peavad olema lahinguvalmis 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Kohe pärast ametisse saamist 2018. aastal rääkis kaitseväe juhataja Martin Herem, et terendava kaadriprobleemi võiks lahendada ajateenijatega, kes määrataks sõjaaja ametikohale juba ajateenistuse käigus. Valitsusele pakutud määrusemuudatus annabki selleks võimaluse.

"Kui me kutsume neid ajateenijaid, kes teenivad lahinguvalmidusüksustes, jaanuaris ja juulis, siis me umbes pool aastat õpetame neid välja ja teine pool aastat on nad lahinguvalmiduses," selgitas Herem.

See erineb oluliselt nii-öelda tavalise jalaväelase väljaõppest. "Kui me jalaväe puhul kuskil kuuendast kuust jätkame üksuste koostööd ehk jaod hakkavad tegema rühma sees koostööd ja hiljem rühmad kompaniis, siis suurtükkide, laevatõrjerakettide või keskmaa õhutõrje laskeseadmete ja radarite puhul on koostöö selleks ajaks omandatud," ütles Herem.

"Need üksused selleks hetkeks ongi saavutanud minimaalse taseme. Aga nad kindlasti lihvivad oma oskusi kuni ajateenistuse lõpuni välja."

Teenistus nagu Scoutspataljonis

Taoline süsteem on Heremi sõnul ka Soomes. "Aga on riike, kus see aeg on veelgi pikem. Näiteks Korea ja Iisrael," lisas kindral.

Herem rääkis, et lahinguvalmiduses ajateenijate teenistus oleks täpselt samasugune nagu Scoutspataljoni või Erioperatsioonide Väejuhatuse sõduritel.

"Neil võib olla näiteks palju rohkem vabadust kui nendel ajateenijatel, kes õpivad kuskil. Aga teatud päevadel võib olla vähem vabadust. See kõik sõltub nende graafikust ja kuidas nad oma ülesannet peavad täitma," ütles Herem ja lisas, et need üksused võivad oma teenistuse jooksul palju mööda Eestit ringi liikuda.

"Nad võivad teha koostööd erinevate meie ja liitlaste üksustega või näiteks ka maakaitseüksustega."

Suuremat osa ajateenijatest see muudatus ei puuduta. "See algab meil laevatõrjerakettide üksusega, kes tulevad 2023. aasta juulis. Siis me võime rakendada kuni 12 kuud," ütles Herem ning märkis, et kui järgmine ehk 2024. aasta jaanuariüksus saab lahingvalmis kiiremini kui kuue kuuga, võib esimese satsi ajateenistus ka lühem olla.

"Nii et see võib olla 11 kuud ja 1 päev ning see võib olla ka 11 kuud ja 29 päeva," sõnas Herem.