Konjunktuuriinstituut hoiab toidukaupade hindadel igakuiselt silma peal ning nende värsked andmed näitavad, et möödunud aastat iseloomustanud kiire hinnatõus jätkus ka tänavu jaanuaris.

Jätkuvalt on hinnatõusuliidriks suhkur: jaanuaris 2022 maksis selle kilo 65 senti, nüüd aga 1,33 eurot. Viimase kuuga suhkru hind enam ei muutunud.

Üks kilo nisujahu maksis möödunud aasta alguses 81 senti, aastaga kerkis hind 1,37 euroni ning sai lisa ka viimasel kuul, kallinedes veel nelja sendi võrra. Sama jalga astusid ka leiva ja saia hind, viimase puhul oli hinnatõus ligi 50 protsenti. Nendegi kaupade hinnale lisandus sente veel jaanuariski. Ligi poole võrra kallines aastaga ka kaerahelbekilo.

Liha hind kasvas aastaga märkimisväärselt. Suurim kallineja oli importbroiler, mis maksis 59 protsenti rohkem kui eelmise aasta esimesel kuul, kuid ka kohaliku broileri eest küsiti poodides ligi 40 protsenti kallimat hinda.

Kondita veiseliha kilohind hüppas aastaga 11,77 euro juurest 16,92 euroni ning ka kodune hakkliha kallines üle 41 protsendi.

Tunduvalt rohkem maksavad nüüdseks ka viinerid, seakarbonaad ja keeduvorst ning kogu lihakategoorias kerkis kõige vähem kondita sealiha, mille hind on "kõigest" ligi 13 protsenti kallim kui jaanuaris 2022.

Vaadeldes detsembrist jaanuarini toimunud hinnamuutusi, torkab silma, et osa hindu on langenud, kuid langus jääb reeglina paari protsendi juurde. Näiteks on seakarbonaad veidi soodsam kui detsembris ja viinerikilo saab kätte mitukümmend senti odavamalt.

Ka kalad pole hinnatõusust pääsenud, ehkki nende hind tegi möödunud aastal läbi suuri kõikumisi nii üles- kui allapoole. Jaanuaris tuli jahutatud lõhefilee eest välja käia üle viiendiku rohkem kui aasta tagasi ning jahutatud koha maksis 46 protsenti rohkem.

Hinnatõusumaratonis on läbi aasta olnud tähtis roll piimatoodetel. Jaanuari andmed ei näita hinnakasvu raugemist, vastupidi: 2,5-protsendiline kilepiim maksab praegu 44 protsenti rohkem kui aasta eest, keefir on 36 protsenti ja kohvikoor 48 protsenti kallim.

Detsembri ja jaanuari võrdluses on piima hind jäänud samaks ja keefiri hind kolme sendi võrra kasvanud.

Kõige rohkem on aga kallimaks läinud hapukoor. Kui eelmisel aastal sai kilo 20-protsendilist hapukoort osta 2,31-eurose kilohinnaga, siis praegu maksab see 3,65 eurot. Jaanuaris lisandus hapukoore kilohinnale võrreldes detsembriga veel 18 senti.

Või on aastatagusest 37 protsenti kallim ja sama palju on tõusnud ka kohaliku juustukilo hind.

Ka munalettidelt vaatavad vastu hoopis teistsugused hinnasildid kui mullu jaanuaris ja kõige rohkem on praeguseks tõusnud M-suuruses importmuna hind - ligi 53 protsenti ehk kui eelmise aasta alguses sai 10 munaga karbi osta 1,42 euroga, maksab see praeguseks 2,17 eurot. Ka kohalik muna on varasemast kallim, selle hind on sõltuvalt suurusest kasvanud 35-46 protsenti.

Kuises võrdluses läks aga kohalik muna veidi odavamaks, samas kui importmunakarbile tulid pärast detsembrit veel mõned sendid hinnalisa.

Kartuli ja köögiviljade kategooriast leiab ka ainsa kauba, mille hind aasta võrdluses allapoole tuli ning selleks on pikk importkurk. Hinnalangus polnud siiski märkimisväärne - 2022. aasta jaanuaris maksis selle kilo 2,55 eurot ja tänavu jaanuaris 2,46 eurot.

Kasvas aga kartuli, kapsa, porgandi ja teiste kurgiliikide hind, seejuures oli protsentuaalselt suurim mugulsibula hinnatõus - ligi 47 protsenti ehk 58 sendilt 85 sendini, aga ka peakapsa eest tuli välja käia ligi 39 protsenti mullusest rohkem.

Kallimaks läksid ka õunad: importõunad üle 11 ja kodumaised ligi 23 protsendi võrra. Seejuures võrreldes detsembriga viimaste hind langes, jõudes detsembrikuise 3,78 euro juurest jaanuariks 3,55 euroni.

Tõus pidurdub, sest tarbija raha otsas

Rimi kaupluseketis on mitmed olulised kaubagrupid kallinenud aastaga 50 protsenti. Rimi ostujuht Talis Raak ütles, et suuremad hinnatõusud on olnud munades, suhkrus ja eri kuivainetes ja ka piimatooted tuleb siin välja tuua. "Eks asjad on läinud kallimaks selle tõttu, et meie tarnijatelt on meile nö sisseostu hinnad tõusnud," lisas Raak.

Raak ütles, et aasta esimene kuu näitas, et paraku võivad hinnad ka tänavu kasvada. Valio juhi Maido Solovjovi sõnul aga näiteks piimatoodes hind enam ei tõuse.

"Täna võime küll öelda see, et jaanuarikuus pigem piimatoodete või piimakategoorias siis kõikide toodete hinnad on leidnud oma hinnalae. Tõusmas midagi ei ole, pigem me näeme seda, et tarbimine Eesti kui ka eksportturgudel on kahanemas, kuna hinnas oleme jõudnud punkti, kust väga edasi minna enam ei ole," sõnas Solovjov.

Viimast kinnitavad ka maailma tooraineturud. Võrreldes eelmise kevade tipphindadega on börsil nisu ja sealiha hind langenud ligi poole võrra. Piima hind on käinud üles-alla. Sügisel tõusis põllumajandus-kaubanduskoja andmetel Eestis toorpiima kokkuostuhind rekordiliselt kohati lausa 60-e sendini liitrilt. Kuid nüüd on osad tööstused hakanud liitri piima eest maksma ainult 40 senti. Madalamad maailmaturu hinnad jõuavad Eestisse viitega, ütles Solovjov

"Kõik toormed, samamoodi energia odavnevad, see aasta on pigem kõikide hindade korrigeerumise aasta. Kas me jõuame tasemele tagasi, mis oli kaks aastat tagasi, et seda me ei usu, aga kindlasti teine-kolmas kvartal tuleb teatud määral hindade korrektsioone turule. Nii piimakategooriates kui ka ma arvan, mõnes teises kategooria," sõnas Solovjov.

Sellisele otsusele tõukab tegelikult tarbijate käitumine, kelle rahakott on praegu juba üsna tühi, ütles Solovjov.