"Fermi Energia valis GE Hitachi moodulreaktori BWRX-300, sest see on esimene tehnoloogia, mis on litsentseerimisel USA-s ja Kanadas ja mis on saadetud hindamisele Suurbritannias, Poolas ja Rootsis. See on väike moodulreaktor, mis on kõige rohkem kasutusele võetud ja millele oodatakse kommertskasutuse luba 2020-ndate aastate lõpuks," sõnas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist ERR-ile.

"Riskid saavad olla iga uue asjaga, aga tuleks vaadata, et USA ja Kanada on tuumariigid ja kui seal on ohutuskool läbi käidud ja leitud, et võiks katsetada, siis see on teretulnud samm," sõnas Konist. "Kui [Fermi Energia] paberile pandud soovunelmad saavad teoks, siis on see jaam tore - moodulreaktoriga on väiksem maakasutus ja ohutuse mõistes on nii, et kui midagi juhtub, siis ta ise suudab ohutuks muutuda. Suurtes tuumajaamades on nii, et kui tekib voolukatkestus, siis jahutus kaob ära ja on oht tuumaõnnetuseks. Muidugi on küsimus, kas nad ka reaalses elus nii efektiivselt tööle hakkavad," rääkis Konist.

Skeptiline on teadlane jaama kasutuselevõtu ajakava osas - arengud tuumajaamadega on võtnud harilikult oodatust kauem aega, kuid Fermi Energia lubab jaama rajada juba aastaks 2031. "Kiiret lahendust ma ei usu, et siit võiks tulla. Kui ütleme, et meil on vaja energiat kohe või ka viie aasta pärast, siis me ei saa tuumaenergiat käsitleda kui tõsiseltvõetavat lahendust. Saaksime seda teha siis, kui teaksime, et need jaamad töötavad, nad sobivad, siis saaksime oma süsteemi vastavalt planeerida," rääkis Konist.

Eestil on ka palju taustatööd tegemata. "Eesti pole tuumariik, meil pole rahvusvahelisi kokkuleppeid, meil on vaja ka tuumkütust ja kokkuleppeid tuumajäätme utiliseerimiseks," sõnas Konist. Need erinevad vajadused teeks Eesti sõltuvaks teistest riikidest. "Peame vaatama, kui palju me soovime energiatootmisel sõltumatust, sest kui võtame päikese, tuule, geotermaalenergiat, põlevkivi või biomassi, siis saame teistest riikidest sõltumatult vaadata, kuidas ja millal neid kasutame," rääkis Konist.

Tema hinnangul pole Eestis ka tuumaenergiale üleminekuks piisavas koguses spetsialiste. "Pole mõtet lubadusi välja käia, kui meil pole rahvusvahelised kokkulepped saavutatud, piisavalt spetsialiste ega vastavat kontrollorganit riigis. Tuumareaktorile oleks kohta ka mujal Baltikumas. Võiks vaadata koos naaberriikidega tuumajaama rajamist. Kõige kiiremini saaks selle teha Leedus. Ignalina tuumajaam küll suleti, aga Leedus on personali ja rahvusvahelised kokkulepped olemas. Ka Eestisse rajamine pole võimatu, aga kindlasti võtab see rohkem aega kui Leetu," lausus ekspert.

Ta nentis ka, et Eestis pole ühiskonnas konsensust, kas seda tuumajaama siia üldse tahetakse, sest küsitlusi veel tehtud pole. "Diskussioon tekkis Eestis ka siis, kui taheti siia rajada põlevkiviõlitehast, aga tuumajaam on midagi palju suuremat," sõnas Konist.

Pole selge, kas tuumaenergia Eestis ka energiahinnad alla lööks. "Kui kütuste hinnad üles läksid, läksid üles maagaas, nafta, kivisüsi, puit ja ka tuumkütus. Kõik hinnad on korrelatsioonis ja tuumkütuse hind sõltub maailmaturu hinnast. Nagu kõikide teiste imporditavate kütuste puhul, tuleb ka tuumkütuse puhul kainelt hinnata, kui palju tuleb uraani ühest riigist, 40 protsenti toodab sellest Kasahstan. Tuleb vaadata, kui kerge on seda tulevikus saada," sõnas Konist.

Ta ütles ka, et kui kõik Euroopas tahavad nüüd tuumajamasid, siis võib arvata, et ka tuumkütuse hinnad lähevad üles. "Loota, et tuumaenergia on imevits, mis lööb hinnad alla, ei tasu, aga ta kindlasti pakub leevendust," sõnas teadlane.