"Üks minu ettepanek oleks, et tuleb hakata eristama võrgutasusid. Muidu me arvamegi, et taastuvenergiatootmine on hea ja odav - ja me peamegi sellega tegelema, aga me unustame ära, et selleks, et see energia jõuaks meieni siis, kui meil vaja on, on vaja midagi muud ka kui ainult tootmisvõimsust. Ehk on vaja midagi rohkemat kui ainult ühte generaatorit," rääkis Konist riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse üle korraldatud arutelul. "Meil on vaja ka sageduse hoidmist, meil on vaja reguleerimismehhanisme, salvestusvõimalusi ja muid asju. Kõik see tuleb tegelikult arvesse võtta, aga täna meil hinnastamises seda kahjuks ei ole," lisas ta.

"Järelikult tuleb hakata vaatama ka võrgutasude sisse ja võib-olla neid ka tootmisliigiti eristama hakata ja pakkuda võimalusi ka ettevõtetele, mis tahavad ise need küsimused lahendada ehk ehitavadki mingisuguse tootmisüksuse ja investeerivad siis ka sageduse hoidmisesse ja kõikidesse teistesse vajalikesse asjadesse, salvestamisesse," rääkis ta.

Kui aga mõni ettevõte seda teha ei taha, siis peaks olema tal võimalus seda teenust osta ja seda saaks pakkuda teised ettevõtted ehk siis need, millel on reguleeritavad tootmisvõimsused, selgitas Konist. "Siis hakkaks tekkima selline konkurents," leidis ta.

Põlevkivienergiaga võiks jätkata

Konist, kelle juhtida on TTÜ-s põlevkivitehnoloogiate professuur, rääkis ka sellest, et tema hinnangul ei tohiks välistada ühtki energia tootmise viisi, sealhulgas ka põlevkivienergeetikat, kuna energiatarve tulevikus üha kasvab.

"Ja viimane küsimus, mis mul endal tekkis, on see, kas taastuvenergia kõrval on kohta ka põlevkivil. Ehk minu tänase ettekande põhisõnum teile on see, et jah, kõik tehnoloogiad tegelikult on olemas, et me võiksime tulevikus põlevkivi ka kasutada. Mitte mingisuguseid keskkonnaalaseid piiranguid ei ole ja see on ainult poliitiline otsus, kas me tahame seda kasutada või ei taha. Ehk ei tohiks väita seda, et me ei saa põlevkivi kasutada. See on meie enda otsustada, kas me tahame või ei taha. Ja kui me tahame, siis millises mahus," rääkis professor.

Konist tõi välja, et juba ammu eksisteerib CO2 kinnipüüdmise tehnoloogia ning seda saab kasutada ka põlevkivist elektri tootmisel süsiniku püüdmiseks. Lisaks kinnipüütud süsiniku ladustamisele võiks seda kasutada ka erinevates keemilistes protsessides, sidudes seda teiste keemiliste ühenditega, samuti näiteks paberi tootmisel või taimekasvatuses. Kindlasti tuleks tema sõnul vaadelda põlevkivi ja selle põletamisel saadavaid produkte võimaliku toormena tsemendi ja väetise tootmisel.

"Põhisõnum, milleni ma tegelikult lõpuks jõuda tahan, on see, et meil on kõik tehnoloogilised võimalused olemas, mida iganes me tahame kasutada tulevikus energia tootmiseks. Ja me ei saa rääkida siin ainult energiatootmisest, vaid me peamegi rääkima ka erinevatest materjalidest, mida meil on vaja. Energeetikas me tihtilugu räägime ainult elektronist, mida me tahame saada, aga me unustame ära, et erinevate tootmisviisidega võib sellega kaasneda ka erinevaid kõrvalprodukte, mida teadlikul ja oskuslikul kasutamisel me saame ju kasutusse võtta," selgitas ta.

Professor Konist tõi välja ka selle, et moodsad põlevkivi keevkihtkatlad paiskavad õhku märksa vähem CO2 kui vanemad tolmpõletuskatlad (0,9 tonni võrrelduna 1,3 tonni CO2-ga saadud megavatt-tunni elektri kohta), lisaks saab põlevkivi kasutamisel põletada ka turvast ning biomassi, mida CO2 emissiooni arvestamisel ei loeta.

"Mina isiklikult täna ütlen küll, et mingisugust paremat alternatiivi meil täna reguleeritavate tootmisvõimsuste osas ei ole kui põlevkivi," rõhutas Konist.

Rääkides sellest, kui palju peaks Eestil olema reguleeritavaid elektritootmise võimsusi, ütles Konist, et tema hinnangul peaks need ära katma tiputarbimise ehk 1600 MW ning ideaalis võiks tootmisvõimsust olla sellest isegi kaks korda rohkem, arvestades kasvavat energiatarbimist ning vanade põlevkivijaamade kasutusest välja minekut.

Konist möönis samas, et tema juhtida on Eestis üks kaheksast riiklikust tehnikaprofessuurist, täpsemalt põlevkivitehnoloogiate professuur.

Kliimamuutuse põhjused pole lõpuni selged

EKRE liikme Kalle Grünthali küsimusele, milles ta viitas USA Lääne-Washingtoni ülikooli emeriitprofessori Don Easterbrooki väitele, et kliimamuutuse taga ei pruugi olla inimtegevus,  vastas Konist: "Ma arvan, et õiget vastust täna nendes kliimamuutustes – ma mõtlen õiget vastust, mis oleks ammendav, mis vastaks kõikidele nendele asjadele ehk kõikidele komponentidele –, mis seda muutust võib põhjustada, tegelikult ei ole. Ainukene asi, milles me ju vist saame ühiselt nõustuda, on see, et kliima muutubki ajas. Aga see, et mis see põhitegur on, seda mina ei oska teile vastata."

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Rohepööre või rohepöörasus?" arutelu algatas riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Konist oli üks sellele kutsutud esineja. Teised kaks ettekandjat olid endine keskkonnaminister Rain Epler (EKRE) ja EKRE esimees Martin Helme.

EKRE poliitikud kasutasid oma sõnavõtte valdavalt Euroopa Liidus alustatud rohepöörde ning seda Eestis toetavate erakondade ründamiseks.