"Võrreldes eelmise nädalaga on lahingute aktiivsus – küll kitsas rindelõigus, aga siiski - tõusnud, initsiatiiv on mõningal määral langemas Venemaa relvajõudude kätte," tõdes Grosberg reedel kaitseministeeriumis antud pressikonverentsil.

Tema sõnul on Ukraina kaitse on väga tugeva surve all nii Donetski kui ka Luhanski oblastis. "Vaatamata sellele kontaktjoonel suuremaid muutusi toimunud ei ole," lisas kolonel.

Grosberg rääkis, et lahingute tulipunkt on jätkuvalt Bahmuti ümbruses, kus Vene väed üritavad ukrainlasi ümber piirata, jätkates rünnakuid linnast lõunas ja põhjas, et Ukraina üksuste läänesuunalisi varustusteid ja linnast ära liikumise võimalusi oma kontrolli alla saada. "Nii mõnedki neist on Vene relvajõudude kaugtule all juba täna," lisas ta.

Uue arenguna tõi Grosberg välja Vene vägede aktiviseerumise Lõmani suunas, mille ukrainlased väga eduka operatsiooni tulemusel oktoobris vabastasid.

"Venemaa on sinna koondanud uusi üksusi ja vanu välja vahetanud. Tõenäoline eesmärk see uuesti vallutada ja avaldada sellega survet ida poole jäävatele Slovjanskile ja Kramatorskile, mis tänu Bahmuti hoidmisele on jätkuvalt Ukraina käes," rääkis kaitseväe luureülem. "Bahmuti vallutamise üks eesmärk on kindlasti ka see, et edasi Slovjanski ja Kramatorski peale liikuda," lisas ta.

Lõmani suuna olulisust näitab tema sõnul ka see, et Venemaa on sinna toonud oma eliitüksused – õhu ja ründedessantväelased.

Lisaks võib Venemaa lähinädalatel suurendada survet ka teistes Ukraina piirkondades, juba on räägitud Vuledarist ja Zaporižžja oblastist, märkis Grosberg. "Oleme näinud, et Venemaa on sinna üksusi juurde toonud ja neid tugevdatakse. Samuti on vägede ümberpaigutamist toimuud Harkivi oblastis, eelkõige Svatove ja Kupjanski piirkonnas," ütles kolonel.

Samas on aga ilm lahingute piirkonnas jätkuvalt selline, et ei toeta ründavaid tegevusi, kuna soojakraadide tõttu on maapind pehme, tõdes Grosberg.

"Kirde-Ukrainas ehk Luhanski oblastis on küll nulli ja miinuskraadide lähedane ilm ööpäevaringselt, aga lõunas on valdavalt plusskraadid. Ehk siis ilm on praegu selline, et toetab pigem kaitsetegevusi ja just seda ka ukrainlased ära kasutanud ja rajanud suurematesse sõlmpunktidesse ja lähenemisteedele kaitserajatisi," rääkis kolonel.

Kommenteerides Valgevene positsiooni, märkis Grosberg, et Valgevene on küll sõja algusest alates võimaldanud Vene vägedel oma territooriumi ja õhuruumi kasutada ja seal jätkub ka Vene üksuste väljaõpe, kuid rünnakuid Valgevene territooriumilt Ukrainasse pole lähiajal tõenäolised.

"Sügisel [Venemaal] mobiliseeritute väljaõpe on lõpetatud ja need sealt välja liikunud. Suurem osa neist üksustest on kas liikumas Ukrainasse või juba Ukrainas sees. Vahetusena on Valgevenesse liikunud järjekordsele väljaõppele või taastamisele need üksused, mis Donetski ja Luhanski oblastis lahingutes olid," rääkis kolonel.

"Vaatamata sellele hindame, et ohtu siiski otseseks rünnakuks tänase päeva seisuga ja lähemaks tulevikuks Valgevenest Kiievile ei lähtu," märkis ta.