Eesti päästjad naasevad pärast nädal aega kestnud humanitaarmissiooni Türgist koju teisipäeval.

"Tuleme tagasi eelkõige sellepärast, et meie varingupäästemeeskond on iseseisev seitse päeva ja see aeg lihtsalt sai täis. Eelnevate kogemuste põhjal võib öelda, et varingute all ellujäämise võimalus pärast seitsmendat-kaheksandat päeva hakkab järsku langema," selgitas Kääparin päästjate koju naasmist.

Ta tõdes, et nii suure ulatusega katastroofis on paratamatu, et mõnda inimest ei pruugi kunagi rusudest leidagi.

Kääparini hinnangul jäi Türgi üksi maavärina tagajärgedega tegelemisega hätta ning seda näitab ka inimeste pahameel valitsuse ja kohaliku päästeameti vastu. Seetõttu on tema sõnul ka päästetöid pikendatud, et inimesi rahustada.

Kääparin märkis, et nii suure mastaabiga maavärinaks ei suuda riigid aga valmis olla. "See on ka üks põhjus, miks meie seal abis olime. Euroopas on elanikkonnakaitse mehhanism, mille kaudu liikmed üksteist abistavad. Lihtsalt ei ole ühelgi riigil kuidagi võimalik olla 100 protsenti sellisteks õnnetusteks valmis," lisas ta.

Kääparin kirjeldas, et Antakya erinevates piirkondades on purustused erinevad – mida kesklinna poole, seda rohkem purustusi. "Kohati tundus, et see maavärin oli mõnevõrra lainetena käinud – olid suuremate purustuste lained ja siis natuke vähem. Aga linnas ikkagi väga paljud, võib-olla isegi enamus hoonetest on mingil määral kahjustunud."

Türgi ja Süüria piiriala 6. veebruaril tabanud maavärina kinnitatud ohvrite arv on tõusnud üle 37 000. ÜRO eriolukordade ja humanitaarabi valdkonna tippametniku hinnangul võib ohvrite arv tõusta üle 50 000.