Rae valla põhjaosas, Tallinna piiri lähedal, asuvad üksteise kõrval Peetri ja Järveküla, kus esimeses on rahvaarv viimase 20 aastaga kasvanud üheksa korda ja teises üle 20 korra.

Valla arengukava näeb ette, et Peetri kandi iga-aastane juurdekasv on 500 inimest. Vald on mures ja teinud samme, et elanike juurdekasv täiesti kontrolli alt ei väljuks.

"Oleme kasvu tasakaalustamiseks vaadanud üle üldplaneeringud ning lõpusirgel on põhjapiirkonna ehk Tallinnaga piirnevate alade üldplaneeringu koostamine. Oleme uuesti üle vaadanud maakasutused ning jaganud ka elamutele mõeldud alad etappideks, et nende realiseerumine toimuks planeeritumalt ja stabiilsemalt," ütles ERR-ile Rae abivallavanem Anna Õuekallas.

Kuid ka nende abinõudega ületaks praegune Rae valla loomulik rahvastiku juurdekasv valla võime sotsiaaltaristuga, näiteks lasteaedade ja koolidega, samas tempos järele jõuda, lisas abivallavanem.

"Seetõttu oleme muutunud jõulisemaks, et mitte lasta arengutel omasoodu kulgeda. Selleks ei poolda me üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamist ja nii uute elamualade loomist, kui sellega suureneks elamuühikute arv. Kui meil antud piirkonnas vajalikke lasteaia- ja koolikohti õigeks ajaks pakkuda ei ole või on kohalikel elanikel uute naabrite asemel puudus hoopis kodulähedastest teenustest, siis peab kohalik omavalitsus territoriaalsel planeerimisel sellest ka lähtuma," ütles Õuekallas.

Kui areng on olnud väga kiire ja piirkond on palju muutunud, siis võib ka juhtuda, et vaja on planeeringuid ümber vaadata või ka kehtetuks tunnistada – seda kõike loomulikult seaduste piires ja võrdse kohtlemise printsiipi jälgides, lausus abivallavanem.

"Rae vald peab olema hea elukeskkond, mitte ainult uutele tulijatele, vaid ka nendele, kes siinset oma koduks pidanud juba pikemat aega," ütles Õuekallas.

Kogu Rae vald on viimase 20 aasta jooksul kasvanud eriti suurte hüpetega: aastast 2003, mil elanike arv oli 7500, kasvas rahvaarv aastaks 2015 ehk tosina aastaga sada protsenti. Järgmise kaheksa aastaga kasvas elanikkond veel poole võrra ning on tänavu 1. jaanuari seisuga 23 147. Juurdekasv on viimasel kümmekonnal aastal olnud tuhatkond inimest aastas.

Viimsi vallas häda veega

Viimsi vald on rahvaarvult kasvanud viimase paarkümne aastaga küll mõnevõrra vähem kui Rae, kuid kasv on siiski olnud kiire. Näiteks suurim asula, Haabneeme, on kasvanud 20 aastaga 2500 elanikult 7000 elanikuga asulaks. Randvere rahvaarv (praegu 2095) on sama ajaga rohkem kui kolmekordistunud. On ka sama äärmuslikud näited nagu Rae vallas: Pärnamäe elanikkond on 20 aastaga kasvanud rohkem kui 20 korda, Lubja külas kuus korda, Metsakastis viis korda.

Peamine abinõu kasvu kontrolli alla saamiseks on Viimsi vallas sama, mis Rae vallas, aga Viimsi vald peab muretsema ka piiratud veevaru pärast.

"Viimsi valla koalitsioon on kokku leppinud, et me ei algatata üldplaneeringut muutvaid elamuehitusega seonduvaid detailplaneeringuid, mis kindlasti pidurdab oluliselt elanikkonna juurdekasvu. Üldplaneeringu kohaseid elamuehitusega seonduvaid detailplaneeringuid algatatakse ainult väga kaalukatel erijuhtudel, sest kasutada olev veeressurss on juba välja jagatud " ütles vallavanem Illar Lemetti.

Kuid kuivõrd vallas on palju kehtestatud, kuid seni ellu viimata detailplaneeringuid, tähendab see, et rahvaarv võib vaatamata valla abinõudele kasvada.

"Küsimused võivad tekkida just kasutada oleva veeressursiga, aga töötame selle nimel, et leida probleemile lahendused," märkis Lemetti.

Kolmapäeval avaldati uuring Viimsi valla veevarude kohta, kus öeldakse, et vee kogus, millega vallale kuuluv AS Viimsi Vesi praegu opereerib, ei võimalda elanikkonna juurdekasvu.

Kiire kasvuga asulaid jagub ümber Tallinna

Rahvaarvult suurim vald mandriosas, Saue, kus aasta alguse seisuga elab 25 500 inimest, pandi 2017. aastal haldusreformiga kokku Kernu, Nissi ja Saue vallast ning Saue linnast. Kasvupiirkond on sealgi arusaadavalt Tallinna naabrusesse jäävas osas, teljel Laagri-Saue-Alliku.

Suurim kasv on viimase paarikümne aastaga toimunud Alliku külas, kus rahvaarv on viiekordistunud. Alliku ja Saue linna vahel asuvas Vanamõisas on elanikke aastaga 2003 võrreldes kolm korda rohkem, Tallinnaga piirnevas Laagris on kasv olnud 50 protsenti.

Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et kui majanduskasv taastub, võib järgmise kümne aastaga Laagri-Alliku piirkonda tulla juurde kuni 4000 elanikku.

Peale kooli- ja lasteaiakohtade ja hariduspersonali leidmise nimetas Laisk probleemina ka suurenevat pendelrännet. Selle vältimiseks on vald lubanud kortermaju kavandada ainult keskusaladele, mis on umbes 1,5 kilomeetri raadiuses raudteejaamadest.

"Eesmärk on olnud suunata uusi elanikke rohkem kasutama keskkonnasõbralikku ühistransporti. Saue valla suunalt on ühendused pealinnaga keskmiselt paremad, aga oleme seadnud eesmärgiks kohalike töökohtade tekkimisele kaasa aitamise kaudu ka pendelrännet vähendada," ütles Laisk.

Ka Saue naabri juures, Saku vallas, on asulaid, mille elanikkond on mitmekordistunud: Tänassilma, Kasemetsa, Tõdva. Vallavanem Marti Rehemaa ütles, et järgmisel kümnendil peab vald valmis olema rahvaarvu kasvuks valla lõunapiirkonnas, Kiisa-Roobuka ajaloolises suvilapiirkonnas, sest seal on pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamist oodata uusi kinnisvaraarendusi.

Ka Saku soovib juurdekasvu kontrolli all hoida. "Viimastel aastatel on Saku vallas nii loomulik iive kui rändesaldo olnud positiivsed, millest kolm neljandikku moodustab sisseränne. Üldplaneeringuga on vald võtnud eesmärgi hoida järgmisel kümnendil kinnisvara arenduste kiiret kasvu kontrolli all ja tasemel, mis ei ületa sotsiaalse taristu rajamise võimet," lausus Rehemaa.

Ka Saku vallas on lisaks lasteaia- ja koolikohtadele ning teede ülekoormusele mureks puhta joogivee varud.

Harku vallal soovitud kasv dokumendis kirjas

Harku vallas on arengukavas kirjas, et soovitud kasv on 500 inimest aastas. Sellest ollakse viimased 15 aastat imetäpselt kinni peetud: aastane kasv on olnud 500,6 elanikku. Mullu oli samas juurdekasv 856 inimest.

Ka Harku vallas on asulaid, mis meeletu juurdekasvuga silma paistavad: Tiskre, Muraste, Vääna-Jõesuu, Suurupi. Teisalt pöördus juurdekasvu tempo mullu miinusesse ja sama kiiresti asulad enam ei kasva, ütles Harku vallavanem Katrin Krause.

"Senise statistika põhjal võib lähiaastatel eeldada juurdekasvu languse jätku," lausus ta.

Harku vald ei suuda samuti elanike lisandumisega võidu sotsiaalset taristut rajada ning seetõttu oodatakse ka arendajate panust. Vald ise kipub uute lasteaedade-koolide ehitamisega hätta jääma.

"Kuna Tiskre piirkond on kõige suurema elanikkonna kasvuga, siis vajab ehitamist Tiskre hariduslinnak, nii kool kui ka lasteaed, mille maksumus paneb kindlasti lähiaastatel proovile valla finantsilise võimekuse," lausus Krause.

Kuldse ringi keskmes ehk Tallinnas kasvas mullu elanike arv aastaga 13 400 inimese võrra, peapõhjuseks Ukraina sõjapõgenike saabumine. Ka jaanuaris jätkus elanike arvu kasv samas tempos, registreeritud linnaelanike arv suurenes pea tuhande võrra. 1. veebruari seisuga elab Tallinnas 459 326 inimest, seega tõuseb tõenäoliselt juba veebruaris elanike arv üle 460 000.