ERR annab ülevaate selgitustest, millega saadikud oma otsust põhjendasid.

Andrus Ansip

Saadikurühma Uuenev Euroopa (Renew Europe) kuuluv Ansip rääkis ERR-ile, et juba praegu on näha, kuidas kogu autotööstuse areng liigub järjest laiema elektrimootorite kasutamise suunas. Samuti on paljud Euroopa autotootjad juba ka iseseisvalt otsustanud loobuda – kes 2030. aastaks, kes 2035. aastaks – sisepõlemismootoritega sõiduautode tootmisest.

"Mõistlik oleks Euroopas seada siis ka mingisugune selge lõpptähtaeg, millest alates enam ei peaks keegi pretendeerima mingisugusele eelisseisundile ja jääma ainsaks sisepõlemismootoritega autode tootjaks. Selle üle väga suurt debatti ei ole peetud või teravaid kirgi selle otsuse ümber pole olnud," rääkis Ansip.

Ansip tõi ka välja elektriautode tootja Tesla, millest on saanud maailma suurima turukapitalisatsiooniga autotootja.

Ansip leidis ka, et 2035. aastani on piisavalt aega, et vajalikud muudatused ellu viia: "Seda aega on piisavalt, et kohaneda vastavalt kasvavatele vajadustele. Ega me ju põhimõtteliselt ei suuda ka bensiini või diislikütust kinni maksta, mille hind järjest kasvab. On vanade lahendustega probleemid ja on uute lahendustega."

Lisaks rõhutas ta, et ega 2035. aastast juba toodetud sisepõlemismootoritega autod ei kao ning võivad veel paarkümmend aastat kasutuses olla.

Urmas Paet

Paet samast saadikurühmast rõhutas, et igal juhul tuleb võtta suund muutustele selles valdkonnas.

"Selline otsus annab võimaluse innovatsiooniks ja vabaduse tehnoloogiliseks uuenduseks. Praegu on ju näha, kuidas nii autotööstus kui ka kõik muud tehnoloogiad väga kiiresti arenevad. Kui me ei sea tähtaegu, siis ei ole ka eesmärki muutusteks. Lisaks ei tähenda see otsus, et kasutusse peavad tulema ainult elektriautod – võimalikud on ju ka muud tehnoloogiad nagu näiteks vesinik," rääkis Paet.

Paet viitas ka sellele, et otsuse jõustumise tähtaeg on alles 12 aasta pärast ning see on piisavalt pikk aeg ettevalmistusteks. "Kui on näha, et selleks ajaks ei ole üleminek võimalik, ükskõik mis põhjustel, siis saab selle ju ära muuta," lisas ta.

Marina Kaljurand

Kaljurand Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide fraktsioonist ütles, et toetas algatust, kuna oli rääkinud viimasel ajal mitmete ekspertide ja ka autotööstuse esindajatega, kes kõik kinnitasid, et see eesmärk on realistlik ja tehtav.

"Kuna ka alates 2035. aastast ei tohi enam uusi sisepõlemismootoriga autosid müüa, kuid keegi ei keela ära juba kasutuses olevaid autosid, siis tuleb üleminek sujuv," märkis ta. Lisaks räägivad eksperdid ka näiteks vesiniku kasutamisest autodes, mis tähendab, et on erinevaid alternatiive sisepõlemismootorile, ütles Kaljurand.

Küsimusele, kas elektri- ja jaotusvõrgu võimsusest piisab elektriautode massiliseks kasutuselevõtuks, vastas Kaljurand: "Eesti on piisavalt väike riik, et selleks ajaks piisavad süsteemid välja ehitada."

Sven Mikser

Sama saadikurühma liige Mikser leidis, et tegu oli olulise ja vajaliku initsiatiiviga. "Aga loomulikult tähendab see ka vajadust arendada tehnoloogiat ning taristut ümber korraldada ja selleks investeerida," tõdes ta.

Küsimusele, kas see on saavutatav, vastas Mikser: "Vaadates seda, kuidas Euroopa Liit on suutnud aastaga vabaneda Venemaa energiasõltuvusest, siis usun, et suudame ka selle saavutada."

"Kõike võib igavesti edasi lükata. Aga on selge, et meil on vaja vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ja samal ajal saavutada ka Euroopa Liidu energiasuveräänsus," lisas Mikser.

Siiski tuleb selle sihi saavutamiseks kohe tööle hakata, mitte ootama jääda, sest ettevalmistused saavad olema suured ja põhimõttelised ning investeeringud mahukad," rõhutas Mikser.

Yana Toom

Uueneva Euroopa saadikurühma keskerakondlasest liige Toom hääletas protokolli kohaselt samuti määruse vastuvõtmise poolt, kuid ta rõhutas ERR-ile, et muutis oma otsust ning kasutab europarlamendis kodukorras ette nähtud võimalust oma häält 24 tunni jooksul muuta, jäädes erapooletuks.

"Ma ei oska praegu võtta positsioon ei poolt ega vastu. Ma saan aru, et argumendid on mõlemal poolel. Aga kas see kõik on realistlik? Vist väga ei ole," arutles Toom. "Olen keset küla," lisas ta.

Riho Terras

Terras europarlamendi suurimast, Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist ütles, et hääletas vastu, kuna leiab, et nii kiire üleminek ei ole tehnoloogiliselt võimalik ning loosunglikus korras selliseid otsuseid teha ei tohiks.

Praegu ei ole veel selliseks üleminekuks olemas ei tehnoloogilisi ega infrastruktuurilisi lahendusi, rõhutas Terras. "Ja eriti Eestis, kus on hajaasustus ja kus auto ei ole mitte luksusese, vaid eluliselt vajalik on see aspekt eriti oluline," lisas ta.

Lisaks tõstatas Terras küsimuse, kust kogu elekter sõidukitele tulema hakkab, eriti arvestades seda, kuidas elektrit juba praegu Euroopas napib ning fossiilkütustel toimivaid jaamu ja tuumajaamu sulgeda tahetakse.

"Sinna on ainult pisut üle kümne aasta aega! See pole realistlik," tõdes ta.

Terras tõdes ka, et EPP fraktsioonis olid ligi pooled saadikud määruse vastu. "Kui meie fraktsioon oleks ühtselt hääletanud, siis poleks see läbi läinud," märkis ta.

Jaak Madison

Madison saadikurühmast Identiteet ja Demokraatia ütles, et ei toetanud määrust, kuna see on tema hinnangul utoopiline.

"Parlament on ideoloogiast lähtudes tegelenud fantaasia ja utoopiaga. Ka varem on olnud ideoloogiaid, millele tagant järele vaadatakse, et kuidas see sai võimalik olla," rääkis Madison.

Tema sõnul väheneb Euroopa osakaal maailma autotööstuses juba praegu ning kui nüüd veel tuleb selle määruse tõttu hakata tehaseid sulgema, siis jäävad Saksamaal ja mujal kümned tuhanded inimesed tööta.

"Pole lihtsalt realistlik elektriautodele üle minna. Võib-olla suurlinnades on elektriautod võimalikud, aga Põhjamaades ja ka meil, kus inimesed elavad hajusalt, ei saa nad elektriautosid kasutada. Tekib jälle olukord nagu nõukogude ajal, kus autot sai endale lubada ainult eliit, aga tavainimestel ei olnud see võimalik. See on hullumeelsus!" ütles Madison.

Määruse jõustumiseks on vaja veel ainult ühte otsust

Euroopa Parlament kiitis teisipäeval paketi "Eesmärk 55" (Fit for 55) raames heaks uute sõiduautode ja väikeste kaubikute CO2 heite vähendamise eesmärgid, mille kohaselt tohib EL-is alates 2035. aastast müüa ainult selliseid uusi sõiduautosid ja kaubikuid, mis ei tekita üldse CO2 heidet. 2030. aastaks on seatud heite vähendamise vahe-eesmärgid, mis on sõiduautode puhul 55 protsenti  ja kaubikute puhul 50 protsenti 2021. aasta tasemest.

Algatuse on juba heaks kiitnud liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, see on läbinud kooskõlastuse faasi Euroopa Parlamendiga ning teisipäeval kinnitas parlament kooskõlastatud lõppteksti. Lõpphääletusel peab selle vastu võtma veel ka nõukogu, eeldatavasti toimub see märtsis.

Transpordisektor annab 25 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest ja selleks, et EL saavutaks aastaks 2050 kliimaneutraalsus nagu on endale eesmärgiks seadnud, tuleb transpordi heidet vähendada 90 protsendi võrra. Euroopa Komisjoni hinnangul uued reeglid autotööstusele investeerimiskindluse ja soodustavad innovatsiooni ja konkurentsi, mis toob elektriautode hinnad alla.

Teisipäeval europarlamendi heakskiidu saanud määrus ei puuduta veoautosid ega busse.