Praegune võrk katab veerandi kortermajade elektriautode laadimisvajadusest
Elektrilevi hinnangul rahuldab praegune võrk veerandi kortermajade elektriautode laadimisvajadusest. Majandusministeeriumi kinnitusel peaks aga aastaks 2050 olema laadimisvõimalus pooltel Eesti parkimiskohtadel.
Korteriühistus Liivalaia 5 on 135 korteriomandit ja äripinda. Ühistu juhi Raimo Jõgeva sõnul on raske ette kujutada, et kõik selle maja elanikud tulevikus sinna oma elektriautosid laadima mahuksid.
"See on praegusel hetkel täitsa võimatu. Esiteks on juba praegu õhtul parkimisega on niimoodi, et siin ei mahu läbi sõitma. Sellepärast, et vaadake, siin pole ju parkimiskohta. Aga me peame ju jätma laadimispunktile koha. /.../ Pluss veel ampreid, kui palju me peame lisaampreid ostma. Maja on ju ehitatud 1962. aastal, siis olid kodumasinad peaaegu olematud, polnudki ja kui olidki, olid väikese võimsusega. Tänapäeval on kõik ju hästi võimsad elektripliidid ja elektritarbimist on väga palju," kommenteeris Jõgeva.
Keskkonnauuringute keskuse prognoosi järgi on Eestis 2035. aastal juba 162 000 elektriautot. Elektrilevi teatel elektri tarbimine seetõttu suureneb. Samas laetakse autosid enamasti öösiti, mil võrk ja maja peakaitse on alakoormatud.
Ilma investeeringuteta rahuldab praegune võrk 50 protsenti eramajade ja 25 protsenti kortermajade laadimisvajadusest, ütles Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas. Kui uute kortermajade peakaitse arvestab juba elektritarbimise suurenemisega, siis vanemates kortermajades see nii ei ole.
"Seal on see kindlasti keerulisem, kuna ajad tagasi ei olnud süsteemid projekteeritud nii, et nad võimaldaks nii palju elektritarbimist ja maja enda poole pealt tuleb kindlasti seda natukene rohkem. Kui me räägime tänasest olemasolevast liitumispunktist, siis enamasti selle suurendamine on ampri hinnaga ehk nii mitu amprit, kui juurde vaja osta on, tuleb korrutada ampri hinnaga läbi ja saab selle tulemuse kätte," rääkis Armas.
Majandusministeerium hakkab toetama laadimiskohtade väljaehitust majade üldise renoveerimise käigus.
"Märtsis avaneb korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoor, millest ühe toetatava tegevusena saab välja ehitada ka laadimiskohad. /.../ Aga mis veel ministeeriumi töös on, on eraldi toetus laadimiskoha rajamiseks, mis oleks väljaspool rekonstrueerimist ja selleks me plaanime vastavat pilootprojekti," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Kuid laadimiskohtade vajadus aastaks 2050, mil teedel peaksid liikuma ainult elektriautod, on Euroopa Liidu hinnangul tegelikult ülisuur.
"Momendil on näha seda, et suundumus on umbes poolte parkimiskohtade varustamiseks laadimiskohaga," märkis Jaanisoo.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"