Arno Sillat: kohe 2035. aastast elektriautode hulk tänavapildis ei suurene

Foto: Mait Ots / ERR

Europarlament otsustas, et Euroopa Liidus ei tohi alates 2035. aastast müüa enam süsinikuheitega autosid. Sellest ajast kohe aga väga suurt muutust tänavapildis näha ei ole, ütles autode valdkonna asjatundja Arno Sillat.

Arno Sillat leiab, et sisepõlemismootoritega autode müügi keelamise järel saaksid Euroopa autotehased nullheitega sõidukite tootmisega tehniliselt hakkama. Kuid liitiumioonakude nõudluse rahuldamiseks tuleks 12 aastaga rajada umbes 300 kaevandust üle maailma.

"Kui elektriautodele jääb nullheite nõue, see võib tähendada seda, et 2035. aastal Euroopa autotööstus ei ole mitte ei 16 miljonit ega 12 miljonit, aga on näiteks viis miljonit. See tähendab, et osa tootjatest läheb pankrotti," kommenteeris Sillat.

Eelmisel aastal moodustas elektriautode müük Eestis uute autode koguarvust 3,4 protsenti, mis on Sillati sõnul hea tulemus. Paraku müüdi eeskätt kallimaid elektriautosid. Odavale tavaautole aga sama odavat elektriauto vastet ei tule, hindab Sillat. Seega 2035. aastal tänavapildis väga suur muutust ei näe.

"Ega pilt ei ole oluliselt teine. Kui ei tule arenguid, siis liitiumioonakuga auto odavamaks minna ei saa. Ta saab minna selle arvelt odavamaks, et paneme väiksema aku," selgitas Sillat.

Alexela elektromobiilsuse juht Alan Vaht on optimistlikum. "Riik on käinud välja eesmärgi, et selle kümnendi lõpuks võiks olla 85 000 elektrisõiduautot Eesti teedel. Ma usun, et see on reaalselt saavutatav ja tegelikult see number ületatakse. Ja sealt edasi 2035. aastaks juba tõenäoliselt 150 000 või 200 000," rääkis Vaht.

Enefit Volt ja Alexela on rajamas praegu avalikku laadimisvõrgustikku. Kuid statistika järgi tahaks 80 protsenti elektriautode omanikest sõidukit laadida kodus või kontoris.

"Suurem väljakutse on kortermajadega, meil Tallinnaski mägede piirkonnad – Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe –, seal on väljakutse, kuhu need laadimiskohad rajada," ütles Vaht.

100 000 elektriauto lisandumine tõstab Eesti elektritarbimist aastas 3,3 protsendi võrra. Laadimisvõrgustiku rajamine vajab investeeringuid elektrivõrku ning töö sellega käib, kinnitas majandusministeeriumi transpordiarengu juht Indrek Gailan.

Kui palju laadmiskohti peaks olema kortermajade juures, selgitatakse välja pilootprojektiga.

"Elektriautode laadimistaristu areng paratamatult algab niimoodi, et kõigepealt ostavad eramajaomanikud, laaditakse töö juures ja siis see järk-järgult hakkab laienema erinevatesse piirkondadesse. Praegu me veel selle probleemi ees ei seisa, aga me juba mõtleme selle probleemi lahenduskäigule," rääkis Gailan.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: