Veel 12 aastat ja poest enam sisepõlemismootoriga autot ei saa. Ennustatakse, et vähem kui 20 aasta pärast sõidavad pooled autod Eestis elektri abiga. Arutatakse, kas ja kui realistlik see ikka on. Muuhulgas nendivad paljud, et meil ei ole praegu ju kuskil neid autosid laadida. Ei ole avalikku taristut ega ole ka laadijaid inimeste kodudes. 

Arutelu ei ole aga jõudnud selleni, et meie elektrivõrgus on peidus võimsus, mida me üldse ei kasuta. Ega selleni, et tegelikult saab elektriauto laadija koduvärava taga muuta kättesaadavaks ka naabritele ja nii ise raha teenida. Kaks kärbest ühe hoobiga: rohkem laadimisvõimalusi ning suurem ja paindlikum taristu, sest kasvab igaühe motivatsioon koju laadija paigaldada.

Kõigepealt sellest, kuidas me oma elektrivõrgust kodudesse jõudvat särtsu üldse täies mahus, kohati isegi mitte pooles mahus ära ei kasuta. Euroopas on nimelt kasutusel kolmefaasiline võrk ehk elekter jõuab kodudesse ja mujalegi kolme kaabli kaudu. Esimene neist on palju rohkem koormatud kui teised. See toob näiteks vanemate elektrivõrkudega elamistes kaasa selle, et "korgid löövad välja". Süsteem luuakse küll nii, et see oleks tasakaalus, aga kodused või töökohas asuvad seadmed ajavad selle siiski balansist välja. Elektriautod teevad asja veel keerulisemaks.

Lihtsa ja soodsa riistvara abil saab igaüks oma kodus või kontoris teha nii, et kolm faasi oleksid kogu aeg ühtlaselt koormatud ja kasutaksime majadesse jõudva elektri ära palju suuremas mahus kui praegu.

Kuni kolm korda vähem investeeringuid elektrivõrku

Kui olemasolevat võrku efektiivsemalt ära kasutada, kuluks minu arvutuste kohaselt kinnisvaraomanikel võrgu arendamiseks kaks kuni kolm korda vähem raha.

Täiesti uue hoone ehitusel tuleb kokkuhoid umbes kahekordne, kuna kilbid on vaja ikkagi rajada ja kaablid vedada. Osadel juhtudel pole aga vaja täiendavat liitumist soetada või rajada, piisabki vaid võrgu tõhusamast kasutusest, mille saavutame läbi nutika koormuse jagamise faaside vahel.

On ilmselge, et praeguse lahenduse juures olemasolevast võrgust ühel hetkel enam ei piisa, aga samal ajal tulevad juurde ka päikesepaneelid, akulahendused ja kui võrku nutikamalt kasutame, saame oma tuleviku tarbimise ilmselt kaetud.

Elektriauto laadijaga elektrimüüjaks

Palju poleemikat on toimunud sel teemal, et pole avalikku taristut, mis elektriautode soetamist toetaks. See on kahtlemata oluline, aga uuringute järgi tahaks 80 protsenti inimestest laadida autosid oma kodus või kontoris, mitte kusagil maantee ääres.

On laadijate tootjaid, kes selle võimalusega arvestavad. Igaüks, kes koju või töökohta sellise laadija paigaldab, võib selle teha avalikult kättesaadavaks. Hinnanguliselt teenib laadija oma maksumuse ja paigalduskulu tagasi juba kahe aastaga. Laadijatega on lihtne ringi käia ja need ei vaja erilist hooldust. Nii saab igaüks ühtaegu ise autot laadida ja ka veidi raha teenida, samal ajal taristu arengule kaasa aidates, sest nii tekib linnaruumi rohkem laadijaid. Mida enam leiame energeetikas selliseid lahendusi, seda lihtsam on meil lähituleviku elektrimuresid lahendada.

Elektriauto kui aku

Elektriautode teemalistes aruteludes on välja toodud ka seda, et 100 000 elektriauto lisandumine tõstab Eesti elektritarbimist aastas 3,3 protsendi võrra. Mündil on aga ka teine pool: elektriautod on samal ajal ise suured salvestid ja aitavad võrku tasakaalus hoida.

Elektriautod on väga heaks puhvriks, aidates tarbimise tippe vajadusel nihutada ja ka madalamaks muuta. Kui auto akust vajadusel energiat võrku tagasi anda, ei ole tarbimise kasv tegelikult probleem. Elektriautode kasutuselevõtt hoopis tasakaalustab süsteemi. Laed täis siis, kui ise töötad ja kui energia on odav. Siis, kui energiat on vähe ja see on kallis, ei pea sa seda võrgust ostma, vaid saad kasutada hoopis oma auto akusse salvestatud elektrit. 

Eelmisel aastal tõi kosmilise 4000 eurot/MWh elektrihinna kaasa kõigest 2,14 MWh puudu jäänud elektrit. See tähendab, et piisanud oleks 195 keskmise laadimisvõimekusega elektriautost, et puudu jäänud elekter võrku tagasi anda. 

Ehkki paljudele tundub, et üleminek elektriautodele on hirmutav tulevikukohustus, toob see kaasa aga hoopis uusi võimalusi, millest inimesed veel teadlikudki pole. Bensiinijaama endale värava taha ei tee, küll aga saad oma laadija teha avalikult kasutatavaks, lubades tasa teenida laadija soetamise kulud ning hiljem ka oma laadimiskulud. Lisaks on autoaku tänuväärne odavama energia pakkuja, kui seda vaja peaks olema. Ja enne kui hakkame võrku uuendama, tuleb selles juba olemasolevat võimsust tõhusamalt ära kasutada.