USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja Norra on lubanud tootmist kiirendada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lääneriigid lubasid Ukrainale anda vähemalt 48 Leopard 2 tanki. Kaitseministrid alustasid ka kõnelusi selle üle, kas senine kaitse-eelarvele mõeldud kaheprotsendiline osakaal SKT-st on enam sõja ajal piisav. Lõplik otsus langetatakse eeldatavalt NATO tippkohtumisel juulikuus.

"On ilmselge, et peame kulutama rohkem. Minu arusaam selle kahe protsendi küsimuses on see, et peaksime senise kahe protsendilise lae muutma põrandaks ehk miinimumtasemeks," ütles Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul on sõda Ukrainas muutunud kurnamissõjaks ja see tähendab logistikasõda. "Seetõttu on meie jaoks äärmiselt vajalik, et Ukraina võidaks ja võtaks territooriumi tagasi," sõnas Stoltenberg.

USA kaitseminister Lloyd Austin nimetas eesmärgina anda Ukrainale lisavõimekus, et nad ei oleks marginaalselt edukad, vaid peatsel pealetungil lahinguväljal otsustavad. "Me anname Bradley lahingumasinad. Me anname Strykerid, Marderid, Leopard tankid ja palju muud, et neil oleks lisavõimekused, mis muudavad kevadise pealetungi märkimisväärselt erinevamaks," rääkis Austin.