"Kui 55 protsenti saabunud ukrainlastest on tööturul, siis pole mingit kahtlust, et on [nad on majandusele] kasuks. Nad ju maksavad makse ja pole tulnud siia toetuste peale elama," ütles ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Eamets reedel korraldatud briifingul.

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uurimisrühma juhtinud Eamets esitas reedel ülevaate Eestilt ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike profiilist ja hakkamasaamisest Eestis. Töörühma kogutud andmetest selgus, et täiskasvanud Ukraina sõjapõgenik on noore terve kõrgharidusega naise nägu, rääkis professor. Eestisse jõudnud sõjapõgenikest 74 protsenti on naised, kellest rohkem kui pooltel on kõrgharidus.

Uuringu tulemuste põhjal saab Eametsa sõnul öelda, et enamik sõjapõgenikest saab Eesti tööturul hästi hakkama, kuna 55 protsenti täiskasvanutest on leidnud töö.

Eesti on ka Euroopa Liidus Hollandi järel teisel kohal töökoha leidnud ukrainlaste osakaalult.

"Kuigi paljud ei tööta erialasel ega haridustasemele vastaval tööl, on enamik töökohaga rahul ja ei otsi uut töökohta," märkis ta.

Arvestades, et ukrainlaste seas on palju õpetajad ja meedikuid, aga nende erialast töötamist Eestis takistavad keelenõuded, siis neid üks-ühele Eesti tööturule integreerida ei saa, tõdes Eamets. Ilmselge, et see olukord ei saa pikalt nii kesta ja riik peab siin midagi tegema, et inimesed saaksid töötada oma haridusele vastavalt kohal, leidis ta.

Uuringust selgus ka, et kaugel üle poole ukrainlastest on asunud eesti keelt õppima või plaanivad seda teha.

Uuringu kohaselt elab üle kahe kolmandiku (68 protsenti) sõjapõgenikest eraldi korteris. Kui Eestisse saabudes on riigi abi majutuse leidmisel olnud sõjapõgenikele väga vajalik, siis pärast töö leidmist suudavad peaaegu kõik sõjapõgenikud oma eluasemekulude eest ise tasuda.

Sama selgus ka sotsiaalkindlustusameti rändeteenuse juhi Liis Palootsa esitatud andmetest, mille kohaselt on ukrainlastele makstud toetuste osakaal Eesti kõigist sotsiaaltoetustest ja hüvitistest marginaalne. Kokku maksis riik eelmise aasta märtsist kuni tänavu veebruari keskpaigani hüvitisi 3,04 miljardi euro mahus, millest ajutise kaitse saanute osa oli 0,47 protsenti. Kõigist perehüvitistest oli ukrainlaste osakaal 1,73 protsenti.

Viimastel kuudel on igal nädalal jõudnud piirile ajutise kaitse sooviga umbes 300 kuni 400 sõjapõgenikku. Ligi 90 protsenti neist saabus Vene Föderatsiooni kaudu. Pressikonverentsil ukrainlaste saabumise kohta koostatud värsket prognoosi tutvustanud siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar rääkis, et saabujate hulk sõltub sõja kulgemisest Ukrainas, kuid suure tõenäosusega jääb see lähikuudel paarisaja piiresse nädalas.

Kommusaare sõnul püüab riiki siseneda ka neid, kes enda kohta valeandmeid esitavad. Praeguseks on sel põhjusel piirilt tagasi saadetud ligikaudu 1500 inimest.

Neile, kes Eestis juba kanda kinnitamas, tehakse ka edaspidi järelkontrolle. Näiteks kontrollitakse põgenikke ajutise kaitse pikendamisel, mis seisab igaühel ees pärast aastast siinviibimist.

"Kui selgub, et hilisemas faasis varem räägitu ei vasta tõele, siis see on alus ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse tühistamiseks. Ja tänaseks üheksal inimesel ka sel põhjusel või sarnasel põhjusel ajutine kaitse on tunnistatud kehtetuks," rääkis Kommusaar.

Kuritegevus Ukraina põgenike saabumisest tõusnud pole. Kõigist süütegudest on ukrainlaste toime pandud üks protsent ja enamasti on need seotud liikluses toimuva, lihtsamate varguste või lähisuhtevägivallaga.