2009. aastal tekkis Euroopa Liidus 66 miljonit tonni pakendijäätmeid, kümme aastat hiljem 78 miljonit tonni. Klaas- ja metallpakendeid tarvitatakse üha vähem ning järjest rohkem kasutatakse papp- ja plastpakendeid.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kristel Kundi sõnul on pakendite koguse vähendamine uue ringmajanduse paketi üks eesmärke.

"Pakendid peavad olema tulevikus disainitud nii, et kaal ja maht oleks pakendi funktsiooni arvestades võimalikult minimaalne. Samuti peab olema võimalikult minimaalne pakendites olev tühi ruum. Keelatakse ka sellised eksitavad pakendid, näiteks topeltseintega või topeltpõhjaga pakendid, mille eesmärk on jätta muljet otsekui suuremast tootemahust," selgitas Kund.

Osa, komisjoni hinnangul mõttetute pakendite turule laskmine keelataks ära.

"Näiteks keelatakse ühekordsed plastpakendid alla 1,5 kilogrammi puu- ja köögiviljade pakendamiseks. Hotellides ja restoranides kohapeal tarbimiseks mõeldud toidu ja joogi pakendid ei tohi olla enam ühekordsed tulevikus. Sellised väikesed maitseainete, suhkru ja kohvikoore pakikesed hotellides ja restoranides kohapeal tarbimiseks – neid enam ei tohi tulevikus pakkuda. Ja hotellides ei taheta näha enam selliseid minišampoonipudeleid, pisikesi seebipakendeid ja muud sellist," loetles Kund.

Suurem osa komisjoni ettepanekuid puudutab aga seda, mis pakenditest edasi saab. Nii näiteks pandaks selgelt paika, missugust pakendit võib nimetada kompostitavaks. Kristel Kundi sõnul tähendaks see ikkagi tööstuslikes tingimustes kompostitavat pakendit ehk hoovinurka kartulikoorte ja pudrujääkide vahele see ei sobi. Siiski soovib komisjon, et kompostitavaid pakendeid oleks rohkem.

"Et biojäätmete kogumist soodustada, siis sellised pakendid, nagu teekotid, kohvikapslid, puu- ja köögiviljadele kleebitavad sildid ja eriti õhukesed plastkandekotid peavad olema kompostitavad. Et neid pakendeid oleks võimalik koguda koos nendes olevate orgaaniliste jäätmetega."

Komisjon sooviks inimestele lihtsamaks muuta ka mõistatuse, missugusesse prügikasti konkreetne pakend visata.

"Euroopa Liidus tahetakse võtta kasutusele pakendite ühtlustatud märgised. Samasugused märgised tuleksid ka jäätmekonteineritele, et oleks võimalik paari viia pakend ja vastav konteiner".

Joogitaara kogumiseks pakub komisjon välja pandisüsteemi, mis on Eestis juba aastaid edukalt toiminud. Eesti ettepanekutes pakutakse, et süsteem võiks olla riikideülene. Klaaspudelitele pakub Eesti välja ühtse standardi.

"Et pudelid oleks erinevate ettevõtete vahel ristkasutatavad, tuleks välja töötada standardiseeritud pakendite lahendused," selgitas Kund.

Euroopa Komisjon loodab ettepanekud vastuvõetud määruseks vormida järgmise aasta jooksul.