Eelnõu näeb ühtlasi ette pankrotihaldurite ja kohtutäiturite haridusnõude tõstmist bakalaureusekraadilt õigusteaduse magistrikraadile.

Samuti peaksid tulevikus eksami läbima kõik kohtuniku, kohtunõuniku, vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi, prokuröri, notari, notari asendaja, kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihaldurina tööle soovijad.

"Riikliku juristieksami eesmärk on tagada kohtumenetluses osalevate lepinguliste esindajate piisav tase ning ühtlustada eksami sooritamist eeldavatesse ametitesse tööle asumise tingimusi," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg. Tema sõnul on muudatus vajalik õigusteenuste kvaliteedi ja klientide kindlustunde tagamiseks muutunud tingimustes.

 "Juristieksam ühise eksamina kataks üldosa, millega hinnatakse lävendile vastavust ja kandidaadi võimet rakendada Eesti õigust. Seniste ameti- ja kutseeksamite maht väheneks oluliselt, sest nende osaks jääks spetsiifilisemate oskuste kontroll. Killustatust ja dubleerimist oleks eksamikorralduses vähem ning süsteem oleks efektiivsem," rääkis Danilson-Järg.

Ministri sõnul lahendaks juristieksam probleemid ebaühtlase tasemega juristide osas, kes ei kuulu advokatuuri, kuid esindavad inimesi kohtus.

"Kohus võib küll ebasobiva esindaja menetlusest kõrvaldada, kuid see on erandlik ning kohus peab igakordselt enda otsust põhjendama. Selleks ajaks võib esindatav olla aga juba korvamatut kahju saanud. Kohtus esindajatele juristieksami nõude kehtestamisega on võimalik selliseid olukordi vältida," selgitas Danilson-Järg.

Uus nõue ei mõjutaks siiski kehtivaid esinduserisusi – näiteks töötajaid või ametnikke, kes esindavad kohtus oma tööandjat.

Eelnõu näeb ette kolmeaastase üleminekuaja juristieksami nõude kehtestamisel. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei seata juristieksami nõuet neile, kes on enne üleminekuaja lõppu astunud reguleeritud õigusametisse, isegi siis, kui nad pärast üleminekuaega liiguvad ühest õigusametist teise või teevad töös pausi.

Riikliku juristieksami sisuks saaks olema kirjalik eestikeelne kaasuste lahendamine.