Madise kirjutas justiitsministri päringule vastuseks, et justiitsministeeriumis valminud eelnõuga püütakse leida lahendust probleemidele, mis lähtuvad õigusõppe ebaühtlasest kvaliteedist ja sellest, et liialt paljudel on kohtuniku- jt erialal töötamiseks vajalikud eksamid ebaõnnestunud.

"Jään juristieksami seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta antud seisukoha juurde. Leian, et ühtse juristieksami sisseseadmine ei lahenda probleeme, mille lahendamiseks see on mõeldud, küll aga tekitab täiendava ressursikulu," märkis õiguskantsler.

Madise sõnul aitaks õigushariduse kvaliteeti tõhusamalt ja kiiremini parandada see, kui eksami tegemiseks vajalikud ressursid suunataks õigusharidusse ning riik esitaks ülikoolidele oma arusaamise sellest, milliseid valdkondi tuleb õigusteaduskonna üliõpilastele kindlasti õpetada.

"Olukord, kus inimesele antakse ülikoolist juristidiplom, ent vaikimisi eeldatakse, et ta pole võimeline oma erialal töötama, ning riik peab juristieksami korraldamiseks tegema lisakulutusi, et ülikooli lõpetanute hulgast kindlaks teha pädevad juristid, kahjustab (õigusalase) kõrghariduse mainet tervikuna," lisas ta.

Õiguskantsleri sõnul tuleb eristada klassikalist õigusharidust ja õigusainete õpetamist muude erialade (avalik haldus, rahvusvahelised suhted, ärijuhtimine jne) raames või muudel erialadel eduka töötamise toetamiseks.

"Riiklikult tunnustatud juristidiplom peaks tähistama seda, et üliõpilane on omandanud piisavad teadmised kõikides õigusharudes, tunneb õiguskorra ülesehitust, suudab orienteeruda õigusallikates ja lahendada kaasusi. Sõltuvalt erialavalikust tuleb pidevalt juurde õppida, spetsialiseeruda, vajadusel läbida konkursse."

Klassikalise õigushariduse sisu on õiguskantsleri hinnangul hõlpsasti määratletav, see peaks olema osa õigusteaduse õppekavast kõikides juristidiplomit omistavates ülikoolides. Lisaks on võimalik pakkuda kitsamat spetsialiseerumist toetavaid aineid ning sissevaadet teistesse erialadesse.

"Asjakohane ei ole ka seletuskirjas esitatud väide, et tööjõuturul on puudus kitsalt spetsialiseerunud juristidest, mis ühtlasi justkui välistaks vajaduse anda juristidele klassikaline õigusharidus. Kitsalt spetsialiseerunud juriste on kindlasti vaja, kuid spetsialiseerumine ei saa toimuda enne nn klassikalise õigushariduse omandamist. Spetsialiseerumine ei tähenda mitte puudujääki õigushariduses, vaid lisateadmisi ja erioskusi mingis valdkonnas," leidis õiguskantsler Ülle Madise.

Teisipäevasel koalitsiooniläbirääkimistele järgnenud pressikonverentsil oli juristieksami suhtes kriitiline ka peaminister Kaja Kallas. "Ma ei usu, et see probleeme lahendab. Küsimus on ikkagi õigushariduses. Valdkonnad on erinevad, eri õigusvaldkonnad teevad oma eksameid, advokatuuri- või prokuratuureksamid. Need peavad ka jääma," sõnas Kallas.

Justiitsminister saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis sätestaks seaduseks saamisel riikliku juristieksami.