Tiido selgitas, et rahuplaani esitamiseks oli Hiinal praegu just õige aeg, sest riik on oma kohta otsimas.

"Nad pakuvad ennast täiendavaks pooluseks ja selle plaaniga nad võib-olla tahavadki näidata, et küsimus pole selles, kas te toetate läänt või Venemaad, toetage parem meid, ja et USA ja lääne või Venemaa vahel on ka Hiina see, kes võiks olla otsustaja. Ja Ukraina on praegu teema ja järelikult tasub sel teemal tulla juttu rääkima," rääkis ta.

Rahuplaani esimene punkt räägib kõikide riikide suveräänsuse austamisest. Tiido sõnul on see punkt Hiina enda huvides. "Meenutagem, et kui USA toetab Taiwani või mõni USA esindaja käib Taiwanil, siis Hiina ütleb, et see on sekkumine Hiina siseasjadesse, see on Hiina territoriaalse puutumatuse rikkumine. Hiina loeb Taiwani oma territooriumi osaks ja seega, kui ta ütleb, et territoriaalne terviklikkus, suveräänsus jne, siis laiendab ta seda mõtteliselt iseendale ja Taiwanile, mitte ainult Ukrainale," selgitas Tiido.

Positiivne punkt on Tiido hinnangul see, et Hiina ei soovi, et ähvardataks tuumarelvaga või et seda üldse kasutataks. "See oleks nagu positiivne, nii et seda võiks lugeda signaaliks Venemaale, et ärge mõelgegi sellele või ärge ähvardage sellega."

Ülejäänu on aga taas Hiina enda huvides. "Kas või viimane punkt, mis on konfliktijärgne taasülesehitus. Tundub, et Hiinal ei ole siin mingit pistmist, aga tegelikult Hiinas on tohutult suured ehituskompaniid, mis töötavad ka Aafrikas ja tahavad uusi projekte saada. Hiina mõtleb juba ette, et ühel päeval sõda lõpeb, siis on vaja linnad üles ehitada, meil olemas kompaniid, kes läheks seda tegema. Või näiteks Ukrainast viljakespordi tagamine – see on Hiina huvides, sest Hiina on vilja importija. Või kaubanduskettide tagamine, et kaubad liiguks, logistikaahelad – see on Hiina huvides, et Hiina kaubad liiguksid," loetles ta.

Tiido sõnul on Hiina sarnaseid punkte ka varem esitlenud, näiteks eelmisel aastal avaldatud globaalse julgeoleku initsiatiivis.

"Järelikult see on üks osa. Hiina tahab tagasi tulla. Pandeemia ajal oli Hiinaga probleeme. Pandeemia ajal oli Hiina suletud, teiseks süüdistati teda selles pandeemias ja üldse olid tal suured jamad. Praegu on ka jamad – demograafiaprobleemid, majandus on liiga aeglane Hiina mõistes. Aga Hiina tahab tulla oma kohale tagasi ja see on üks võimalus praegu," rääkis diplomaat.

Tiido sõnul on Hiina valinud sõjas poole ja see pool on tema ise. "Kõik muu on detailid. Praegu on Venemaa talle kasulik, kuna Venemaa on vastukaal USA-le. Hiina põhimure on USA mõju, seda on vaja vähendada. Kui Venemaa liiga nõrgeneb, siis USA mõju kasvab, võib-olla ohtlikult ka Hiina jaoks. Järelikult on Venemaad vaja hoida ka. Aga kui palju inimesi sõda hävitab, tinglikult miljon inimest Hiina jaoks on pisiasi, detail. Territoorium on samuti detail. Aga Venemaa puhul on neil kasulik, et Venemaa oleks, aga nad ei tahaks minna otseselt tülli Euroopa ja USA-ga, sest nendega on majandussuhted," selgitas ta.

See, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski soovib Hiina presidendi Xi Jinpingiga rahuettepaneku küsimuses kohtuda, kuigi osad lääneriikide juhid seda ei soovita, näitab Tiido hinnangul Zelenski ratsionaalset mõtlemist.

"Zelenski käitub ratsionaalselt. Esiteks, ära otsi omale liiga palju otseseid vaenlasi. Tal Vene juba on, milleks Hiinat sinna juurde panna. Lisaks tema huvides pole see, et Hiina tarniks Venemaale relvi, järelikult on vaja Hiinaga paremaid suhteid. Kolmandaks, Hiinaga majandussuhted oleksid talle kasulikud. Nii et Zelenski arvestab laiemat pilti kui näiteks lääne liidrid, kellel selliseid detaile pole võib-olla vaja arvesse võtta."