Euroopa Keskpank alustas pikalt negatiivsena püsinud baasintressimäärade tõstmist mullu suvel. Kui seni oodati finantsturgudel, et keskpank tõstab intresse juulini, siis nüüd panustatakse nende kerkimisse veel ka 2024. aastal. Eesti Panga president Madis Müller ütleb, et intressi tõstmisel on inflatsioonile juba mõju olnud, kuid näitajad on endiselt kõrgemal, kui võiks olla.

"Ma arvan küll, et see optimism, mis oli mõned kuud tagasi finantsturgudel, kus oodati, et võib-olla suveks keskpank tõstab teatud tasemele intressimäärad ja siis üsna kiiresti need hakkavad taas alla tulema, siis pragu tundub, et seda on tõesti palju tahetud, et intresside langus nii kiire oleks," sõnas Müller.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleb inimestel ja ettevõtetel arvestada, et laenukulu jätkuvalt suureneb. Keskpanga intressitõus kergitab kohe ka euribori, millega on seotud inimeste kodulaenud - iga 0,5 protsendipunkti euribori tõusu suurendab Mertsina sõnul keskmise kodulaenu tagasimakseid umbes 30 euro võrra.

"Nii et ühest küljest intressimäärade tase tõuseb, need inimesed, kellel on laenud, laenukoormus, need peavad maksma kõrgemaid intresse. Aga samas jällegi vähemalt praeguse prognoosi järgi paistab, et inflatsioon aeglustub," ütles Mertsina.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Karin Jõeveer ütleb, et intressimäärade tõstmisega inflatsiooni kontrollida püüdes jahutatakse majandust.

"Loomulikult see on väga peen balansseerimise küsimus, kui kaua, kui kiiresti tõsta. See muidugi on üks kitsaskoht, et inimesed, kes üle jõu uues intressikeskkonnas elavad, et neil võib minna raskemaks," ütles Jõeveer.

"Ma ei näe, et täna oleks tegelikult intressimäärade tõus nii öelda kägistamas keskmist Eesti laenuvõtjat, olgu see siis kodulaenu võtja või siis ka ettevõtja, kes on pidanud ärilaenu võtma. Pigem ikkagi esmane probleem on see, et me saaksime nii Eestis kui euroalal tervikuna selle kiire hinnatõusu probleemi lahendatud," ütles Müller.