Tanki demonstreerimine teenib kahte eesmärki, rääkis Salm kolmapäeval "Terevisioonis": "Esimene rõhutab, et Ukraina peab selle sõja võitma ja see tank demonstreerib, et seda sõda on võimalik võita."

"Teine ja võib-olla isegi veel olulisem sõnum on Eesti inimestele, et see on meie sõda. Ukrainlased võitlevad seal täpselt nende samade ohtude, samade ähvarduse ja kavatsuste vastu, mida Vene agressor on teele saatnud ka meie suunas, NATO suunas," lisas kantsler.

Salm möönis, et Ukrainas toimuv Vene agressioonisõda "ongi õudne, see tank ongi häiriv, jube, kole, vastik, šokeeriv paljude inimeste jaoks". "Aga ainus võimalus sellega hakkama saada ongi nii, et me vaatame sellele otse silma ja võitleme vastu," lisas ta.

Salm viitas Tallinnas Vabaduse väljakule paigutatud tanki juures asuvatele infotahvlitele, mis selgitavad, mis tank see on ja miks see seal on. "Seal juures on sildid, millel seletatakse, millised on agressori sõjakuriteod – neid on tänaseks Ukrainas [fikseeritud] juba üle 70 000, tsiviilohvreid on üle 10 000, nende hulgas sadu lapsi. Täpselt niimoodi selgitamegi. Selgitame läbi selle, et see ongi selle hirmsa sõja nägu," rääkis Salm. "Ja sellest tankist mõnesaja meetri kaugusel on näitus, mis näitab, kuidas rakett lendas elutuppa ja mis siis juhtus. See sõda ongi õudne, orkide sõda Ukraina vastu ongi õudne."

Osa ühiskonna teistsugune suhtumine ei olnud üllatus

Kaitseministeeriumi kantsler tunnistas ka, et osa ühiskonna teistsugune suhtumine Vene tankivrakki ei tulnud talle üllatusena.

"Loomulikult me olime selleks valmis. Ega see ei ole ju kellelegi uudis, et Eestis selliseid inimesi on. /---/ Me oleme vabas Eestis elanud ju 30 aastat, loomulikult oleme sellega kursis ja teame, et peame tööd tegema, et info- ja väärtusruum saaks inimeste jaoks samaks. Ja me saame sellest jagu ainult siis, kui me räägime sellest," rääkis Salm.

"Aga samal ajal me kindlasti ei kavatse minna kaasa enesesüüdistamise narratiiviga. Eestis ei saa enam mitte kunagi pidada lilli Vene tanki juures positiivseks sümboliks," rõhutas ta.

Tema sõnul tuleb selgitada Eesti seisukohta ka seni Vene inforuumis olnud inimestele.

"Ainus lahendus on see, et rääkida seda lugu, mis levib Eesti inforuumis. Ega meil muud varianti ei ole. Me ei saa panna pead liiva alla ja mõelda, et seda sõda ei ole või et see pole meie sõda ja toimub kusagil hästi kaugel –  meil ei ole kahjuks sellist võimalust," rõhutas Salm.

"Ja see ongi meil päevakorral, me ei saa pead liiva alla panna. See on ka üks levinud Vene propaganda võte: enese süüstamine – et ärme tee, äkki kellelgi tekib tundeid. /---/ Kui kellelgi Eestis tekib tundeid, et Vene tanki peab hakkama lilledega mälestama, siis see ei ole tunne, mida me Eesti riigis peame tolereerima ja oma käitumist selle tunde järgi seadma," märkis kantsler.

Salm leidis ka, et tank ei hakka ühiskonda lõhestama, vaid pikas perspektiivis toob inimesed kokku, sunnib rääkima ja teema peale mõtlema.

"Ka uuringud näitavad, et sellest inforuumist väljatulek võtab aega, aga vaikselt sealt väljapoole liigutakse, see väärtuskonflikt selle sõja, sõjakoleduste ja sõjakuritegude osas on niivõrd kole. Meie demonstreerime tanki, aga mõni aeg tagasi tõi Vene Föderatsioon lavale röövitud lapsed – see skaala vahe, mis moodi seda sõda kujutatakse, on lihtsalt röögatu. Meie ei pea oma sõnumeid seadma selle järgi, mis moodi Venemaa seda täna teeb," rääkis Salm.

"Ja meil ei ole mingit kõhklustki selle osas, et sellest võiks tekkida Eesti ühiskonnas mingisugune mure," lisas Salm. "Ma olen kindel, et me saame sellega ühiskonnas väga hästi hakkama."

Tank läheb teistesse linnadesse omavalitsuste nõusolekul

Salm rõhutas ka, et ehkki algne kava, kuidas tankivrakki hakatakse teistes Eesti linnades näitama, oli juba paika pandud, ei viida seda kuhugi vastuolus linnavalitsuse seisukohaga.

"Me ei ole selle ajakavaga laulatatud, me võime seda vabalt viia ka siksakis läbi Eestimaa, nii nagu linnad soovivad. Meil on linnasid, mis on väljendanud oma kahtlust, aga on ka linnasid, mis veel eile õhtul saatsid palavad soovid, et seda oma linnas näidata," rääkis kantsler.

Ta ei soovinud siiski täpsustada, mis linnad on olnud tanki näitamisest huvitatud.

Kommenteerides võimalust viia tankivare ka Narva, märkis Salm, et ka sinna ei saadeta seda vägisi. "See on Narva kohaliku omavalitsuse otsus – kui nemad seda soovivad, siis viime ja kui ei soovi, siis loomulikult ei vii. Aga ega see lugu ei ole kuidagi teistmoodi. Eesti inimesed on igal pool Eesti inimesed."

Ukraina saadetud Vene tanki T-72 vrakk seati Vabaduse platsile 25. veebruaril ning kaitseministeeriumi algse plaani kohaselt pidi seda enne sõjamuuseumisse paigutamist näidatama ka Rakveres, Jõhvis, Narvas, Tartus, Võrus, Viljandis ja Pärnus. Tallinnasse Vabaduse väljakule jääb tank 2. märtsini.

Tanki juurde on Kremli-meelsed toonud lilli ning väidetavalt on seal toimunud ka konflikte Ukraina toetajate ja vastaste vahel.

Salm ütles ka, et konkreetne Eestisse toodud tanki vrakk lasti puruks 30. märtsil Kiievi lähedal Tšernihivis ning see võis toimuda Eesti antud tankitõrjeraketiga Javelin.