Saates väitlesid Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Hussar (Eesti 200) ja Lavly Perling (Parempoolsed). 

Majandus

Eesti eelmise aasta neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1 protsenti. 2022. aastal tervikuna oli SKP langus 1,3 protsenti.

Kaja Kallas märkis, et aasta tagasi oli Eesti majanduskasv Euroopas esirinnas ning võrreldes naaberriikidega tegi Eesti oma majanduskasvu spurdi kiiremini ära. Seetõttu on tema sõnul praegu ka raskem majanduskasvu saavutada. Tema sõnul positiivne see, et viimase poole aasta jooksul pole inflatsioon enam kiirenenud, aga teistes riikides on see alles tõusuteel.

Kallase sõnul saavad sõjaolukorras kõik Euroopa majandused pihta ning valitsus on teinud tööd, et sellest olukorrast välja tulla.

Martin Helme hinnangul on praegune valitsus majandusküsimustes tegutsenud Euroopas kõige halvemini. "Kõigepealt lihtsalt keeldus reageerimast probleemidele, mis olid nähtavad ja tuvastatavad, mis olid enne seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda, inflatsioon ja elektri hinnatõus käivitus juba enne seda," ütles Helme.

Majandust aitaks tema sõnul elektri hinna allapoole toomine. "Vaja on kütuse hinnad alla tuua, toidu hinnad alla tuua käibemaksualanduse kaudu," lisas ta.

Helir-Valdor Seeder tõdes, et majandusega tuleb järgmisel valitsusel kindlasti tegeleda. Tema sõnul on tähtis tagada ettevõtjatele stabiilsus, mis tähendab, et uusi makse ei tohiks kehtestada ega olemasolevaid tõsta. Pikemas perspektiivis tuleb tema sõnul mõelda energia hindadele.

"Energia puudus ja energiahindade teema jääb üles. Seetõttu tuleb seda alla suruda ja universaalteenust muuta nii, et tarbijal ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oleks võimalik osta elektrit odavama hinnaga, kas siis börsihinnaga või universaalteenuse laena, mis tuleks seadusega kehtestada," ütles Seeder.

Jüri Ratase hinnangul tõmbaks miljardieurone abipakett Eesti majanduse käima. "Juba 2009. aastal OECD soovitas, et riigid peavad tasandama selliseid majandustsükleid. Valitsuste ülesanne on seda teha. Majanduslanguse uudis, mis on neljandas kvartalis üle nelja protsendi – võib väita, et Eesti majandusel on saamata jäänud tulu üle miljardi. See on suur probleem," rääkis ta.

Lauri Läänemets rääkis, et sotsiaaldemokraadid lubavad miinimumpalga tõsta 1200 euroni ning see tooks kolme aastaga 100 000 inimest kiiresti palgavaesusest välja. Kõrgemad palgad aitavad tema sõnul kaasa majanduskasvule.

Lauri Hussari hinnangul on kiire inflatsiooni üks suur põhjus teise pensionisamba lammutamine. Tema sõnul pole praegune valitsus näidanud ühtki majanduse turgutamise plaani. Hussari sõnul tuleb taastada ettevõtjate usaldus Eesti majanduskeskkonna suhtes.

"Ma väidan, et peame ettevõtetele pakkuma tuge, mitte neile toetusi andma, vaid toetama. Üks võimalus on läbi Kredexi ja läbi allutatud laenude otse ettevõtete omakapitali. Siin peame ka piirid ära kaotama selleks, et neid ettevõtteid aidata. Meile on oluline, et Eesti ettevõtete ekspordivõimekus ei lange ja selleks peame palju panustama," rääkis ta.

Lavly Perlingu sõnul on praegu Eesti tähtsaim küsimus majandus, kuna see mõjutab ka julgeolekut. "Meil on kaks selget teed, millega tuleb tulevikku vaadates tegeleda. Esimene on kokkuhoid. Ükskõik, kus praegu käite ringi, peredes räägitakse, kuidas raskel ajal kokku hoida. Me peame tegelema riigi kulude kokkuhoiuga. Teine suund on majanduskasv. Majanduskasvu lihtne valem on ühes lauses peidus – me impordime palju tehnoloogiat ja ekspordime vähe välja, aga me peame kõrge lisandväärtusega tehnoloogia importijamaast muutuma eksportijamaaks," selgitas Perling.

Toimetulek

Kallas ütles, et tema valitsus on energiakriisis inimesi sihitatult toetanud. Ta ütles samas, et toetused majanduskasvu ei too. "End pole võimalik rikkaks toetada. See tuleb maksumaksja taskust. Toetused ei too majanduskasvu," sõnas ta.

Tähtis on Kallase sõnul jätta alles ettevõtete tulumaksuvabastus, et ettevõtted saaks investeerida ettevõttesse ja töötajatesse. Praeguse astmelise tulumaksusüsteemi tahab Reformierakond ära kaotada. "See karistab keskklassi ja 700 eurot ühtne tulumaksuvabastus peaks olema kõigile. Ja kui palk tõuseb, siis absoluutnumbris maksad rohkem, aga siis ei karistata seda, et justkui hakkad rohkem teenima. Need on õpetajad, päästjad, politseinikud, kes lähevad kõrgema maksu alla praegu. See aitaks tuua ka raha tagasi," rääkis Kallas.

Üks majanduskasvu strateegia on Kallase hinnangul roherevolutsiooniga kaasaminek.

Seeder ütles, et ideaalis on vajaduspõhine toetuste süsteem õige, kuid selle praktiline rakendamine tähendab bürokraatia kasvu ja peidab endas tulude varjamise riski. "Avatud, läbimõeldud toetamine on tunduvalt õigem, kui rääkida teoreetilisest vajaduspõhisest. Maksud ei saa mujalt tulla kui majanduskasvust, kahanevas majanduses ei saa makse kehtestada," lisas ta.

"Ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et toetusi tuleb maksta nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vaja. Ja need peaksid olema ideaalis vajaduspõhised. Aga perehüvitiste eelnõu puhul näeme, nagu sotsiaalministeerium ütleb, et me suudame IT-süsteemid selleks valmis rakendada 2024. aasta lõpuks ja seniks võtame mitukümmend inimest tööle. See on täna reaalsus vajaduspõhiste toetuste lähenemisel, et on bürokraatia suurem," rääkis ta.

Helme tuletas meelde, et valitsuses olles oli EKRE selgelt seda meelt, et inimestele ja tööturule tuleb kriisis appi minna. Uuesti valitsusse saades toetaks EKRE madalama palgaga inimesi ja ettevõtlust, sest see toob majanduskasvu ja palgakasvu, mis omakorda toob riigieelarvesse raha.

Helme nõustus, et rikkust ei saa toetustega suurendada, kuid kriisi ajal ei saa ka ettevõtteid pankrotti lasta ja inimestel riigist lahkuda lubada.

Ratas ütles, et inimeste aitamiseks on üks võimalus energiatoetused, näiteks võrgutasude langetamine. Lisaks saaks tema sõnul langetada kas või ajutiselt toiduainete ja ravimite käibemaksu. Ratas nõustus Seedriga, et kui suunatud toetuste maksmiseks infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine võtab väga kaua aega, siis need kindlasti ei tööta.

Hussari hinnangul peaks ambitsioon olema see, et kasutada ära kõiki kaasaegseid tehnoloogiavahendeid selleks, et diferentseeritud toetusi maksta. Hussar lisas, et Eesti peab senisest palju rohkem investeerima haridusse ning teadus- ja arendustegevusse. "Sellega saaks laduda vundamendi uuele majanduskasvule. Lisaks akuutsete kriiside lahendamisele peame mõtlema, kust tuleb uus tase, et me saaksime öelda tulevikus, et saime enne targaks ja siis rikkaks."

Perlingu hinnangul aitaks Eesti inimesi ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtete arenduskeskuste ja peakontorite siia meelitamine, sest need loovad kalleid töökohti. "Siis tulevad ka muud töökohad ja inimesed saavad elada sellest väärikast tasust, mida nad teenivad. Ärme pane inimesi toetuste lõksu," ütles ta.

Teiseks peaks tema sõnul ettevõtjatele andma rahu. "Vähendame pidevat seadusemuudatuse voogu, säilitame lihtsa asjaajamise ja vähese bürokraatia ja me teadlikult tegeleme sellega, et Eestisse tuleks raha ja talendid. Sest need on kaks asja, millele kogu maailm konkureerib. Need on väga teadlikud tegevused. Ja sealjuures ka kogu kõrghariduse rahastamine peab olema järgmise nelja aasta üks prioriteet," lisas Perling.

Läänemets ütles, et SDE poliitika pole toetustele suunatud. "Ei saa jääda elu lõpuni kõiki toetama. Kui hinnad on tõusnud, siis peavad tõusma palgad, eriti maal. Sotsid tahavad ettevõtlusesse investeerida 500 miljonit eurot, et tasuvamaid töökohti luua. Tahame tuua täiendõppesse rohkem inimesi, kahekordistada nende arvu. Tahame luua 5000 üürikorterit üle Eesti, et oleks tööjõu liikumine. Need toetavad raskest olukorrast väljatulekut. Toetus kallite hindade juures pole lahendus, vaid palgad peavad tõusma," selgitas ta.

Julgeolek ja riigikaitse

Väitlus julgeoleku valdkonnas algas vaidlusega Nursipalu harjutusvälja laiendamise üle.

Kallas rõhutas, et Nursipalu harjutusvälja on vaja laiendada oma sõjalise võime ning liitlastega kokkuharjutamise pärast. Tema sõnul võeti harjutusvälja protsessis kõigepealt ühendust kohalike omavalitsustega, et lahendusi leida. "Lahendusi endiselt otsitakse. See on väga raske, see puudutab inimeste kodusid," sõnas Kallas. "Tuleb leida individuaalselt lahendused, tuleb muuta seadust, et seda menetleda kiiresti, sest riigikaitseliselt pole aega," lisas ta.

Ratas ütles, et Eestil on praegu seadusega võimalus harjutusvälja laiendamiseks olemas ja see on läbi eriplaneeringu. Ratase sõnul on aga Nursipalu laiendamisega seotud kommunikatsioon olnud vale ning niimoodi seda küsimust lahendada ei tohiks, nagu siiani on tehtud.

Ka Helme sõnul tulnuks olukord lahendada teistmoodi. Tema hinnangul tegi valitsus juba Nursipalu laiendamise otsuse ära ning nüüd rullib kohalikest inimestest üle. "Lähteülesanne on olnud vale. Kui kaitsevägi ütleb, et meil peab olema nii lähedal tee ja väeuksustele nii lähedal see koht, siis inimeste arvelt ei saa selliseid piire panna. Kui me leiame parema koha, kuhu vaja tee ehitada, siis tuleb see tee ehitada. Kõigepealt tuleb panna lauale valikud, neli-viis valikut, kuhu on seda võimalik teha nii, et see häirib inimesi vähem. Neid kohti tuleb hakata praegu otsima, see protsess tuleb praegu täielikult seisma panna ja uued kohad otsida," rääkis Helme.

Hussar nõustus Ratase ja Helmega, et siiani on läinud harjutusvälja laiendamise protsess valesti. Hussari sõnul tuleb leida kompromiss riigikaitse huvide ja kohalike inimeste soovide vahel. "Rahule peavad jääma ka Võrumaa inimesed. Tuleb vaadata kogu regiooni tervikuna, et saaksime ühel hetkel selle Eesti kaitsevõime arendamise jaoks olulise koha välja arendada. Pole muid variante, vaid peab Võrumaa inimestega põhjalikult rääkima."

Seedri sõnul on avalikkusele ja kohalikele elanikele jäänud arusaamatuks, milline on olnud harjutusvälja laiendamise alternatiivide kaalumine. Kui lõplik otsus jääb Nursipalu peale, siis Seedri hinnangul ei saa lähtuda kohalikele kompensatsiooni maksmisel praegusest seadusest, mis lubab maksta inimestele turuväärtust, pluss 30 protsenti. "Ei, samaväärne asendus peab olema ja hüvitised inimestele, kes selle all kannatavad. Need kulutused on osa Eesti riigi kaitsekulutustest. Ei tohi tekkida olukord, kus inimeste kaitsetahe kannatab, et inimesed pettuvad riigi kaitsepoliitikas."

Läänemets ütles, et usaldab Eesti kaitseväe juhte selles, et harjutusvälja on vaja. Ta nõustus, et poliitikud on selle küsimusega kehvasti tegelenud. "Kas see on eriplaneering või muudetakse seadust planeerimise jaoks, oluline on, et tehakse sotsiaalsete mõjude analüüs ja et tuleks kompensatsioonid sellele piirkonnale. Lõuna-Eesti on 20 aastat ehitanud oma turundust ja majandust ja turismi üles, see vaikne ja rahulik piirkond saab täna pihta. Peab olema nii, et ühiskond maksab sellele piirkonnale talumistasu, mitte vastupidi. Riigil on siin vastutus ja kui lööme nende toimetulekut valusalt, siis peame seda kuidagi kompenseerima," kommenteeris Läänemets.

Läänemets märkis, et tähtis nüanss harjutusvälja laiendamise juures on see, et seda on vaja 2. jalaväebrigaadile ning seal kandis ei ole mujal nii palju maad, nii et Nursipalu on kõige tõenäolisem sobiv koht.

Perlingu sõnul on Nursipalu harjutusvälja laiendamise lahendus rätsepalahendus. "Kõigi nende inimestega tuleb rääkida, kes vahetult pihta saavad," ütles ta. Perlingu sõnul oli valitsuse suhtlus kohaliku omavalitsusega alguses vilets.

"Kommunikatsiooniga on midagi viltu läinud. Teiseks rätsepalahendused – kui neist rääkima hakati, siis sellega jäädi hiljaks nende inimestega kõneledes. Tuleb rääkida ja sellega edasi minna," ütles Perling.

Kallas vastas kriitikale, öeldes, et valitsus on püüdnud kohalike inimestega rääkida ja lahendusi leida ning kommunikatsiooniga ei ole võimalik raskeid otsuseid alati siluda. Kallase sõnul ei ole ka aega harjutusvälja laiendamisega venitada, kuna Venemaa-oht on kasvanud.

Kõik peaministrikandidaadid olid arvamusel, et Eesti riigikaitse kulutused võiksid olla lähiaastatel kolm protsenti või enam sisemajanduse kogutoodangust.

Helme hinnangul võiks riigikaitse investeeringute jaoks võtta ka laenu, et vajalikud asjad kiiresti ära teha. Rahast rohkem on tema sõnul vaja rääkida võimetest, mida selle raha eest osta tuleks. "Meil on vaja suurendada kahurväge, sõjaaja reservi, rahuaja kaitseväge, Kaitseliitu rohkem relvastada, vaja on sõjaväestatud piirivalvet," loetles Helme

Hädasti on tema sõnul vaja arendada ka elanikkonnakaitset.

Kallas vastas Helme kriitikale, et Eesti on kahjustanud oma kaitsevõimet, kui on andnud Ukrainale relvi ja laskemoona nii, et endal nendele veel asendust ei ole. "Need, mis anname Ukrainale, saame osaliselt tagasi Euroopa rahurahastust. Ukraina võitleb ka Eesti eest, sest nõrgestab seeläbi meie vastast. Kui meie antud Javeline kasutatakse vaenlase tankide vastu, siis see on ka meie huvides," ütles Kallas.

Elanikkonnakaitse arendamise kohta ütles Kallas, et eelnevad valitsused on probleemi küll tunnistanud, kuid praegune valitsus pani esimest korda sellesse raha.

Ratas ütles, et julgeoleku jaoks võib võtta ka laenu, sest sellesse valdkonda panustamine on investeering. Ta ei nõustunud Kallasega, et elanikkonnakaitse osas on varasemad valitsused silmad kinni hoidnud. "Sellesse on pandud igas valitsuses raha," sõnas ta ja tõi näiteks varude olemasolu tagamise.

Kehvas olukorras on tema sõnul praegu varjumiskohad.

Seeder ütles, et osa julgeolekust on Eesti piiril kontrolli tugevdamine, et oleks teada, kes Eestisse saabub. "Sellest ülevaate saamine on sisejulgeoleku küsimus," ütles ta ja lisas, et osa julgeolekust on ka see, et Vene kodanikelt tuleks valimisõigus ära võtta.

Seedri sõnul aitaks valimisõiguse ära võtmine integreerida Vene kodanikke Eesti ühiskonda, sest kui nad hääletada ei saa, siis tekib neil motivatsioon Eesti kodakondsust saada ja eesti keelt õppida. "Siis saavutame olukorra, kus kõik inimesed on ühtses inforuumis," lisas ta.

Ratas Seedriga viimases küsimuses samal arvamusel ei olnud ja tema hinnangul Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine pigem nõrgestab julgeolekut. 

Läänemets ütles, et elanikkonnakaitse arendamine oli siseministrina tema prioriteet. "Me rajame ohuteavitussüsteemi, nelja aastaga soovime koolitada kriisivalmiduseks pool elanikkonnast ja kümne aastaga rajada 730 000 Eesti inimesele varjumiskohad, pluss teha korda varjendid," rääkis ta SDE plaanidest.

Hussari hinnangul tuleb mitmeid riigikaitselisi investeeringuid teha kiiresti ning selleks tuleb võtta ka laenu. "Õhukaitsekupli loomiseks tuleb võtta laenu ja see tuleb kiiresti välja arendada, sest see on üks olulisemaid võimekusi. Lisaks laiapindsele riigikaitsele raha eraldamine. Räägitud on varjenditest, elanikkonna koolitamisest. Inimesed vajavad teadmist, kuidas nad kriisis käituvad. Seda koolitust on hädasti vaja. Laiapindse riigikaitse puhul peame rääkima ka elanikkonna teavitamisest ja sellest, et selle alla mingis mahus infotegevusena võiks panna ka Eesti Rahvusringhäälingu, sest see on elutähtis infokana ja ERR-i rahastus peaks kasvama," rääkis Hussar.

Perling ütles, et selle otsustamisega, millist relvastust Eestil on vaja, saavad kaitseväe juhid hästi hakkama. Suurem küsimus on tema hinnangul see, et Eesti inimesed oleksid rohkem riigikaitsesse kaasatud, olgu selleks riigikaitseõpetus koolis või ka asendusteenistuse laiendamine. "Peame tegelema teadliku kaitsetahte kasvatamisega, vabatahtlike riiklike süsteemide omavahelise koostööga."