Riigile kuuluva Eesti Raudtee taristul veeti mullu 7,83 miljonit tonni kaupu, mida oli 39 protsenti vähem kui eelnenud aastal. Suurema osa kaupadest vedas Operail. Märkimisväärne mõju oli raudtee veomahtudele ja struktuurile Ukraina sõjal ning selle tagajärjel Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonidel.

Kõige suurema osa kaupadest moodustasid möödunud aastal vedelad mineraalsed kütused, mida veeti 1,6 miljonit tonni, ehkki nende vedu vähenes võrreldes eelmise aastaga 43 protsenti. Väetiste vedu vähenes 82 protsendi võrra.

Samas veeti põlevkivi üle kahe korra enam kui 2021. aastal ning tahkeid mineraalseid kütuseid 55 protsenti varasemast rohkem. Üle kolme ja poole korra suurenes ka puistekaupade ja mustmetallide vedu.

Konteinervedude mahuks kujunes 59 500 TEU-d ehk 20-jalast standardset merekonteinerit ja seda oli veidi rohkem kui eelnenud aastal.

Transiidina läbis Eestit 3,9 miljonit tonni kaupu, mida oli 59 protsenti vähem kui mullu. Transiidi osatähtsus kogu veomahus vähenes aastaga 75 protsendilt 50 protsendini. Samas kasvas kohalike vedude maht 46 protsendi võrra 2,6 miljoni tonnini.

Diisel- ja elektrirongidega veeti Eesti Raudtee rööbastel mullu kohalikus ühenduses kuus miljonit reisijat, mida oli ligi 17 protsenti aastatagusest enam. Eesti avalikul raudteel veeti üle seitsme miljoni reisija ja see arv oli 17 protsenti kõrgem kui aasta varem. Rahvusvahelist reisirongiliiklust aastatel 2021-2022 ei toimunud.

Eesti Raudtee infrastruktuuril tegutses mullu liiniveol neli kaubavedajat: AS Operail, AS Sillamäe Sadam, AS Enefit Power ja AS GoRail. Reisijateveoettevõtjaid oli kaks: AS Eesti Liinirongid ja AS Pasažieru vilciens. Lisaks on Eesti Raudteel lepingud mitteavalike raudteeveoettevõtetega.