"See oli ehmatus ja ehmatus kõigile, kes siinset kanti tunnevad. Keegi ei arvanud nii head tulemust," ütles Raik "Vikerhommikus" Stalnuhhini ja okupeeritud Ida-Ukrainas endale kampaaniat teinud Petersoni muljetavaldavat häältesaaki kommenteerides.

Raik, kes ise seekordsetel valimistel ei kandideerinud, möönis, et üksikkandidaat Stalnuhhinile ja Eestimaa Ühendatud Vasakparteile (EÜVP) antud suur häälte hulk on väga tugev signaal ning häirekella taolise tulemus pärast tulebki lüüa.

"Kui oleks olnud kohalike omavalitsuste valimised üleeile, siis oleks üsna loogiline, et Narva linnapeaks saaks hoopistükkis Aivo Peterson ja volikogu esimeheks Mihhail Stalnuhhin. Ma ei usu, et see tegelikult nii läheks, aga see väga viitaks võimalusele. Nii et seda küsimust pisendada ei ole kindlasti mõtet," rääkis Narva linnapea.

Teemat edasi arendades märkis Raik, et ta küll ei usu, et Eestis vene partei 2020-ndatel aastatel tekiks, aga selleks peavad teised erakonnad tõsiselt võtma Ida-Virumaad.

"Jah, on tüütu vene keeles ja kahes keeles neid asju ajada, on tüütu, kui inimesed küsivad küsimusi, aga nii ei saa, et maksimaalselt neli nädalat enne valimisi riputatakse plakatid üles. Mulle tundub kõhe, kui erakonnad vaatavad, et siit nagunii hääli ei saa, me ei viitsigi selle asjaga tegeleda. Nii ei saa. Narvas ja Ida-Virumaal peavad jalad alla saama erinevad erakonnad, kohalikke aktiivseid inimesi tuleb kaasata erakondadesse. Siis läheb elu edasi."

Raik kavatseb ise võidelda selle nimel, et Aivo Petersoni levitatavad ideed ei leviks.

Ida-Viru linnad tuleb üles vuntsida

Kui küsida, mida on Narvas ja Ida-Virumaal seni tehtud valesti, siis tunnistas Raik isegi, et pole oma vastuses sugugi originaalne. "Eks ta ole ikka nii, et Narva ja Ida-Virumaa tulevad meelde siis, kui on kriis, kui on miski väga halvasti. Siis, kui on rahulik aeg, tundub tee Tallinnast Narva ikka kõvasti pikem kui Narvast Tallinna," kirjeldas Raik seda, kuidas muu Eesti suhtumine Narva poolt vaadatuna paistab.

"Probleemid, mis siin lahendada tuleb, on suured, need tuleb lahendada kahes keeles, inimesed, kellega tuleb kohtuda, on ka teistmoodi, nad küsivad vahel üsna teravalt. Nüüd on teravus lauale pandud ja valijal on alati õigus. Valija on näidanud, et ta ei ole Eesti riigi poliitikaga rahul."

Selgitamaks, mida oleks olukorra muutmiseks vaja teha, tõi Raik välja, et paljudes Euroopa riikides elab kompaktselt teises keeles kõnelev vähemus, mis on tekkinud Teise maailmasõja sündmuste järel ning need on igas riigis mõnevõrra keerulised ja problemaatilised. Sinna suunatakse suur hulk maksurahast tagasi, et sel piirkonnal läheks majanduslikult hästi, et inimesed tunneksid ennast selles keskkonnas hästi.

"Kui te tulete praegu Narva, siis ma tean, et see pahandab, aga Narva näeb praegu sissesõidul välja nagu Ida-Ukraina enne sõda. Me peame lihtsalt Ida-Virumaa venekeelsed linnad üles vuntsima, elukeskkonda parandama, muidugi inimesi, korteriühistuid kaasama, panustama siia rahaliselt," rääkis Raik, tuues välja, et õiglase ülemineku raha 500 miljonist on seni välja jagatud ainult 20 miljonit.

Üks suuremaid Eesti ees seisvaid väljakutseid on Raiki sõnul üleminek eestikeelsele õppele lasteaias ja algkoolis aastal 2024. See on väljakutse suuresti Ida-Virumaale, Maardule ja Tallinnale.

"Meie Narvas oleme valmis käima Eestiga ühte jalga, me ei taotle endale praegu mingisugust erandit. Poliitikud peavad lõpetama selle jutu, et sellepärast ei saa midagi teha, et Narva ei suuda. Me oleme valmis kaasa liikuma, aga nüüd tuleb meid kaasa võtta ja toetada," ütles Raik, lisades, et kui riik on teinud mingi otsuse, peavad ka riigiametnikud ja poliitikud tulema neid otsuseid Narva seletama.