Kuigi riigile kuuluv varude keskus (EVK) ostis eelmisel nädalal sadamakinnistu ja haalamiskai, jäi Pakrineeme Sadama kätte Väike-Pakrineeme kinnistu, mida Eleringile kuuluv gaasitoru ühest nurgast läbib.

Kuigi Alexela ja Infortar olid väidetavalt Eleringile mõista andnud, et Väike-Pakrineeme kinnistule seatakse isiklik kasutusõigus Eleringi kasuks, nii siiski ei läinud. See tähendab, et Elering jätkab tõenäoliselt sundvalduse taotlemisega gaasitorule ning seda menetleb kohalik omavalitsus ehk Lääne-Harju vald.

Sundvaldus, mida taotletakse, moodustab 2,6 protsenti Väike-Pakrineeme kinnistust, öeldi ERR-ile Eleringist.

Alexela hinnangul on aga peale eelmise nädala tehingut kõik, mis kokku lepitud, tehtud ning kui Elering avastas, et on veel üks maatükk, kust gaasitoru läbi läheb, siis peaks pöörduma varude keskuse poole, kellega Alexela ja Infortar läbirääkimisi pidasid.

"Juhul kui Eleringil on varude keskuse ja Pakrineeme Sadama vahel juba sõlmitud kokkuleppe asjus tagantjärele, peale selle sõlmimist, kommentaare, peaks Elering nende osas meedia asemel varude keskuse poole pöörduma," ütles ERR-ile Pakrineeme Sadama juhatuse liige Marti Hääl.

Hääl kordas juba varem öeldut, et riik sai sadama oluliselt soodsamalt, kui olid selle rajamiskulud. "Nüüd on Pakrineeme sadama käivitumine 100 protsenti riigiettevõtete vastutus," ütles ta.

Vald pani sundvalduse menetluse pausile

Sadamaalale, kus asub ka haalamiskai, soovis Elering samuti gaasitorule sundvalduse seadmist, nüüd peab Elering jõudma kasutusõiguse seadmises kokkuleppele ala ära ostnud varude keskusega.

Seega – kuigi olukord muutus sadamaala ja haalamiskai tehinguga selgemaks kõigi osapoolte jaoks, on mitmed juriidilised teemad siiani lahenduseta. Eleringi taotlused gaasitorule kahe sundvalduse seadmiseks on endiselt aktiivsed, vald pani need siiski pärast eelmisel nädalal toimunud tehingut pausile, et teada saada, mida arvavad Elering, varude keskus ja Pakrineeme Sadam olukorrast nüüd, kui kai ja sadamaala on riigi käes.

Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben ütles ERR-ile, et praegu ootab vald infot osapooltelt, kas nood jõuavad kokkuleppele ka ilma sundvaldust seadmata. Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, läheb vald sundvalduse menetlusega edasi. Kõigepealt koostatakse eelnõu, mis saadetakse osapooltele arvamuse andmiseks. Vastamiseks on aega 30 päeva. Peale seda teeb vald otsuse, kas eelnõu heaks kiita või mitte ning otsuse vaidlustamiseks on aega samuti 30 päeva. Seega läheb juhul, kui sundvaldust on vaja kehtestada, selleks kiiremal juhul paar kuud.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et see, mis puudutab haalamiskaid ja sadamaala, arutatakse läbi uue omaniku ehk varude keskusega ja suure tõenäosusega saadakse kokkuleppele ka ilma sundvaldust seadmata.

"Mitmed seni lahendamata küsimused saame korda. Üks selline teema on näiteks mereäärse Pakrineeme kinnistu, mis kuulub nüüd EVK-le, kasutusõigus. Ilmselt sõlmime edasiste tegevuste osas EVK-ga koostööleppe," lausus ta ja nimetas koostööd varude keskusega igati konstruktiivseks.

Varude keskuse kommunikatsioonijuht Martin Jaško ütles ERR-ile, et plaan on sõlmida Eleringiga leping ja määratleda sellega, mismoodi hakatakse LNG ujuvterminale vastu võtma.

"Kõige olulisem on tagada kooskõla gaasitaristuga liitumise ja sadamateenuste osutamise osas. Lisaks tuleb kokku leppida taristu kasutamisega seonduv," lausus Jaško.

Sellele gaasitoru osale, mis asub meres ja kail, taotleb Elering hoonestusluba tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt.

"Kui saame hoonestusloa, siis see tähendabki kasutusõigust. Maismaal taotleme kasutusluba kohalikult omavalitsuselt. Protsess jätkub," ütles Köster.

Elering teatas jaanuari alguses, et Pakrineeme Sadam esitas Eleringile kaile paigaldatud gaasitaristu eest kuus enam kui pool miljonit eurot renti ning kuivõrd Elering ei soovinud seda maksta, taotleti Lääne-Harju vallalt gaasitorule sundvalduse seadmist.

Varude keskus otsib sadamateenuste jaoks operaatori

Varude keskus sai koos kai ja kinnistu omandamisega sadamapidajaks, kuid sadamateenuseid ise siiski osutama ei hakata.

Jaško sõnul on kail olemas tehniline valmisolek laevade vastuvõtmiseks.

"Küll aga on tarvis lõpuni välja arendada rahvusvahelistele standarditele vastav sadamapidamine hiljemalt selle aasta sügiseks. Tegemist on kogumiga tegevustest, mis hõlmab endas sadamataristu ülalpidamist ja erinevate võimete, nagu näiteks reostustõrje- ja evakuatsioonivõime, välja arendamist, samuti erinevate turva- ja ohutusnõuete täitmist," lausus ta.

Sadamateenuste pakkuja leidmiseks viib varude keskus läbi hanke.

LNG haalamiskai koos selle juurde kuuluva taristuga ja sadamakinnistuga ostis Pakrineeme Sadama OÜ-lt, mis kuulub Alexelale ja Infortarile, varude keskus. Tehing läks EVK-le maksma ilma käibemaksuta 31,5 miljonit eurot.

Elering ostab käpa ja paneb reservi

Kui Paldiskisse saabub ujuvterminal, et laadimiseks vajalik ka laadimisvarre ehk niinimetatud käpa olemasolu. Elering on käpa ostmiseks välja kuulutanud hanke ning see võib saada valmis ja jõuda Eestisse selle aasta lõpuks, ütles Köster.

Kui käpp kohal, jääb see reservi ning seda kasutatakse siis, kui ujuvterminalil endal käppa pole.

"Käpa hangib Elering reservseadmena ja hoiustab selle Paldiski kompressorjaama juures. Kui tulevikus tekib Paldiskisse liituja ehk LNG ujuvterminal, kellel omal käppa pole ja kes on huvitatud meie reservseadmest, siis loomulikult oleme valmis talle müüma reservkäpa. Kui liituja reservkäpa meilt omandab, on võimalik käpp hoiustamiskohast kompressorjaama juures kaile viia ja seal püsti panna loetud nädalate jooksul," rääkis Köster.

Eleringile läks Paldiski LNG terminali toruühenduse rajamine maksma üle 20 miljoni euro.