Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde viitas juba mullu detsembris, et neljapäeval  Frankfurtis  kogunev nõukogu ilmselt tõstab baasintresse. Seda pidas ta väga tõenäoliseks ka kümme päeva tagasi. Ent viimase kuue päeva jooksul on juhtunud palju. Kõigepealt varises USA-s kokku Silicon Valley Bank, mis kohe pankade aktsiad langusesse viis.

Kohe sekkusid kohalikud pangandusregulaatorid, kes SVB enda kontrolli alla võtsid ja turu sellega stabiliseerisid. Kerge võbin jäi turgudele siiski sisse ning kohe asuti spekuleerima, et äkki on Euroopa Keskpank ja USA Föderaalreserv läinud intressidetõusudega liiga kaugele. Seepärast tegi ka paljude laenude intressi aluseks olev kuue kuu euribor jõnksu allapoole.

Ja siis hakkas kolmapäeval ühtäkki Šveitsi suuruselt teise panga Credit Suisse'i aktsiahind kivina kukkuma. Põhjuseks see, et viimastel aastatel suurtes raskustes olnud panga suurim aktsionär teatas, et ei saa enam osalust suurendada. Teised investorid muutusid murelikuks ja hakkasid enda osalusi müüma. See viis langusesse ka kogu Euroopa ja USA aktsiaturud.

Selles olukorras Euroopa Keskpank midagi teha ei saanud, sest see on Šveitsi keskpanga hallata, kuid olukord on paneb muretsema sellegi poolest. Seepärast kontrollis Frankfurt kohe olukorda ka eurotsooni pankades, kellel Credit Suisse'iga sidemeid võib olla. Olukorra edasisel halvenemisel on võib lõpuks mõju olla ka baasintressidele.

Veel eelmisel nädalal oleks paljud võinud ilmselt võtta mürki, et sel nädalal tõstetakse näiteks pankade hoiustelt makstavat intressimäära 50 baaspunkti võrra kolmele protsendile. Sellest rääkisid ka mitu neljapäeval Frankfurdis koguneva nõukogu liiget. Kuid selle otsuse kohale on nüüd kerkinud küsimärgid.

Tõenäoline stsenaarium on siiski see, et nõukogu jätkab senisel kursil ja intressitõus tuleb oodatud suuruses, ent pigem ongi kõigile laenuomanikele huvitav just millised on sõnumid tuleviku suhtes.