Eesti riik ei peaks renoveerimistoetust maksma elumajadele, mis asuvad kinnisvara mõttes soodsates piirkondades, sest see tekitab kinnisvaraturul ebavõrdsust, ütles Kolsar ERR-ile.

"Kui renoveerimine kasvatab kinnisvara väärtust proportsionaalselt, ei näe mina üldse põhjust investeeringutoetusteks. See tekitaks kinnisvaraturul palju ebavõrdsust. Eriti nende suhtes, kes on ostmas uut kaasaegset korterit, või nende suhtes, kes on omavahenditest hooned korda teinud," lausus Kolsar.

Kolsari sõnul võiks hooned jagada kolme gruppi ning vaid ühele grupile – hoonetele, mis asuvad maapiirkondades, kus kinnisvara turuhind on oluliselt madalam ehitusmaksumusest – võiks riik toetustega appi tulla.

"Seal ei ole omanikel võimalik mõistlikel tingimustel laenu saada ning kulutustele pole reaalset tagatist," põhjendas Kolsar.

Kui eluhoone aga asub piirkonnas, kus kinnisvaraturg toimib, pole vaja riigil toetustega turgu solkida, leidis ta.

"Hooned, mis asuvad kinnisvaraliselt soodsates piirkondades, kus tehtud kulutused tõstaks proportsioonis või isegi rohkem müügihinda, kinnisvara on laenu saamiseks tagatiseks ning lõppresultaadiks on mõistlik elukeskkond nii energiakulu kui ka üldises elukondlikus mõttes – siin nõuaks omanikelt panustamist ilma abita," lausus Kolsar.

Kolmas grupp on hooned, kus suuremate investeeringute tegemine pole mõistlik. "Need hooned jätaks nimekirjast välja ja laseks hääbuda. Kui uued hooned teha kõik kõrgeima energiatõhususega, saavutame keskmise tulemuse ka mõttetuid kulutusi tegemata," ütles Kolsar.

Riik jagab sel kevadel korteriühistutele välja rekonstrueerimise toetusi 80 miljoni euro eest. Toetuse eest peab maja rekonstrueerima vähemalt energiatõhususklassi C. Toetuse osakaal olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti. Toetusmäär on suurem näiteks väiksematel või maapiirkondades asuvatel kortermajadel või kui renoveerimise käigus paigaldatakse majja ka lift.

Suure osa hoonete puhul peaks kaaluma renoveerimise mõttekust

Euroopa Parlament andis teisipäeval heakskiidu plaanile, mille järgi peaks Euroopa Liidus eluhoonete energiatõhususe klass 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Eestis tähendaks see, et kümmekonna aastaga peaks renoveerima kümneid ja kümneid tuhandeid elumaju.

Kolsari sõnul tasuks enne suurt hoogtööd tõsiselt mõelda, milliseid hooneid on mõistlik renoveerida.

"Minu hinnangul on suure hulga hoonete puhul renoveerimistööde tasuvusaeg rohkem kui 35 aastat ja see ei tasu tegelikult ära. Ehk siis renoveerimiseks kulutame lühikese perioodi jooksul oluliselt rohkem energiat, kui peale tööde valmimist 35 aasta jooksul kokku hoiaks. Soomlased on rehkendanud, et tasuvusaeg on umbes 60 aastat. Tuleks väga põhjalikult kaaluda, milliseid hooneid on üldse mõtet sellises mahus renoveerida," lausus ta.

Kolsari sõnul toovad igasugused renoveerimistööd kaasa ebamugavused ja on ajamahukad. Lisaks poleks see oluliselt odavam uue hoone ehitamisest.

"Kui teha täiemahuline uuendus – avatäited, fassaad, katus, küttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, liftid majja ning kõik muud süsteemid kaasaegseks – maksaks see sarnases suurusjärgus uue hoone ehitusmaksumusega. Arvestades, et töid tehakse hoones elavate elanike keskkonnas, on tööd oluliselt komplitseeritumad ning aeganõudvamad ning võimalik, et kallimadki kui uusehitus. Ja kui palju maksab see töödest põhjustatud häire tervikuna, mis majaelanikele põhjustatakse, seda ei ole sellesse projekti keegi prognoosinud;" rääkis Kolsar.

Ehitusmaterjalide tootjate liidu juhatuse esimees Meelis Einstein ütles ERR-ile, et Isegi kui hunnik toetusraha oleks olemas, on Eestis kümnete tuhandete elumajade kümne aastaga renoveerimine ebareaalne, sest inimestel pole omaosaluseks piisavalt raha ning probleeme tekiks ka ehitajate ja ehitusmaterjalide puudusega.

"Inimestel on omaosalus ikka vaja maksta, paljudel praeguses majandusolukorras ei tule see kõne allagi. Teiseks ei ole meil selleks piisavalt ehitusvõimekust, mõtlen tegijaid. Ehitusmaterjal on eelpool tooduga võrreldes väiksem väljakutse, aga nii suure mahu juures ilmselt ka ei mängi välja, sest tootmismahtusid oleks vaja järgmiseks 10 aastaks tõsta mitu korda ja peale seda jälle eelnevale tasemele tagasi tulla," rääkis Einstein.