Kohus andis koroonapiirangute peale kaevanud EKRE-le mitmes asjas õiguse

Maski kandmist paluv silt
Maski kandmist paluv silt Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tallinna halduskohus rahuldas osaliselt valitsuse koroonapiirangute korralduse vastu esitatud EKRE kaebuse, kus vaidlustati maski kandmise kohustus, vaktsineerimise ja koroonatõendi esitamise kohustus ning isikute ebavõrdne kohtlemine.

Kohus leidis, et valitsuse 23. augusti 2021 korraldus on õigusvastane osas, kus nõuti teatud tegevuste puhul osalemise eeldusena Covidi-vastast vaktsineerimist ning kohustas esitama tõendi enda vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise tõendamiseks. Samuti rahuldas kohus kaebuse selles, milles see kohustas kandma avalikes siseruumides viibimisel kaitsemaski või katma nina ja suu.

EKRE fraktsioon esitas halduskohtule kaebuse, kuna leidis, et valitsuse 2021. aasta augusti korraldus on õigusvastane ning taotles kohtult selle tühistamist osas, milles see kohustas kaebajaid kandma kaitsemaski või katma nina ja suu avalikes siseruumides; osas, mis kohustas omama ja ette näitama enda terviseandmeid sisaldavat Covidi-tõendit riigisiseste teenuste osutajatele teenuste tarbimiseks või tegevustes osalemiseks, ning osas, mis kohustas end testima omal kulul.

Sisuliselt vaidlustas EKRE maski kandmise kohustuse, vaktsineerimise kohustuse, sealhulgas kohustuse koroonatõendi esitamiseks, ning vaktsineerimata isikute ebavõrdse kohtlemise.

Lisaks taotlesid kaebajad keelata valitsusel anda uut samasisuliste nõuetega korraldust ilma eriolukorda välja kuulutamata. Selle osa jättis kohus rahuldamata, märkides, et see keelamiskaebus ei ole lubatav.

Otsus ei ole jõustunud, apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 14. aprillil.

Kohus: vaktsiinisunniks puuduvad adekvaatsed põhjused

Kohus kordas oma varasemat seisukohta, et sellisel kujul ja sellise intensiivsusega piiranguid ei oleks tohtinud kehtestada. Kohus leidis, et piirangute proportsionaalsust pole tegelikkuses hinnatud ning olulised asjaolud on jäetud arvestamata või lähtuti asjakohatutest kaalutlustest.

Kohus märkis, et valitsus on piirangute kehtestamisel olnud meelevaldne ning vaktsineerimisele sundimiseks puudusid adekvaatsed põhjendused. Piirangute kehtestamise põhjendused ei ole piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti, ei ole kohtu hinnangul üheselt jälgitavad. Seega ei olnud seatud eesmärk – vaktsineerida rohkem inimesi – legitiimne, märkis kohus.

Kohus leidis, et õigusriigis peab inimene  saama igakülgse teabe alusel, lähtudes enda terviseseisundist ja veendumustest, ise vabalt otsustada, millise terviseriski on ta valmis võtma olukorras, kus risk elule ja tervisele kaasneb nii viirusesse haigestumise kui vaktsineerimisega ning haigestumise risk püsib ka pärast vaktsineerimist.

Kohus lisas, et arvestades vaktsiinide kaitse lühiajalisust, aga ka teadmata terviseriske, peab jääma igal juhul kõikidele ühiskonnagruppidele vabadus otsustada vaktsineerimine ilma igasuguse poliitilise või õigusliku surveta.

Maskikohustust ei saa kehtestada "igaks juhuks"

Lisaks tuvastas kohus valitsuse korralduse õigusvastasuse osas, milles see kohustas kandma avalikes siseruumides viibimisel kaitsemaski või katma nina ja suu. Kohus leidis, et kaitsemaski kandmise kohustust ei saa kehtestada nii-öelda igaks juhuks, eriti kui selle taga olev teaduspõhine teave on nõrk ning arvestades, et vastav kohustus on vastuolus teadusnõukoja soovitustega, kui selliseks vastuoluks puudub mõistlik põhjendus ja teaduslik alus.

Samuti märkis kohus, et valitsusele oli teada ranget maskikohustust rakendanud riikide praktika – vaatamata maskikohustusele toimusid laiaulatuslikud nakkuspuhangud, mistahes mõju haiguse leviku kasvumäärale maskikohustusest ei kaasnenud. Kohtu hinnangul ei saanud nõrk tõenduspõhisus koosmõjus maskikohustust rakendanud ja mitterakendanud riikide praktikaga anda vastustajale piisavat veendumust, et maskikohustuselt üldse saaks mistahes tõhusust oodata.

Tallinna halduskohus rahuldas ka mullu mais kaebused, mille olid esitanud 56 isikut, kes vaidlesid valitsuse mullu kehtestatud koroonapiirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu.

Kohus tuvastas valitsuse korralduse õigusvastasuse osas, milles nõuti korralduses nimetatud tegevustes osalemiseks testimist või vaktsineerimist. Tegevusteks oli märgitud sportimine, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades ja ujulates viibimine, avalikel koosolekutel ja üritustel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel ning toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimine.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: