"Jah, ma arvan, et kui selline soov on olemas, siis tuleb seda toetada ja ma ei näe selles ka probleemi. Pigem ma arvan, et erakonnale on seda vaja, et erakonna liikmed tulevad kokku, arutavad olukorda omavahel ja siis otsustavad koos, kuidas edasi minna," ütles Kõlvart teisipäeval vastuseks ERR-i küsimusele, kas ta toetaks teisipäeval toimuval juhatuse koosolekul algatust kutsuda kongress kokku tavapärasest varem.

"Kui erakond otsustab, et tuleb korraldada kongress, siis ma ei näe siin probleemi. Siis tekib erakonnal ka võimalus otsustada, mis saab edasi," rääkis Kõlvart. 

"Selge see, et siseanalüüs on väga vajalik, aga see ei peaks tähendama seda, et hakkame nüüd süüdlasi otsima ja mõtlema, kuidas neid karistada. Ükskõik mis otsused tulevad, arvan, et erakonna eesmärk on eelkõige erakonna ühtsus. Kas peaksid tulema ka muutused erakonna juhtimises – ma arvan, et kindlasti selline ootus erakonnas on olemas. Aga ma ei arva, et seda oleks vaja [üle] dramatiseerida," lisas ta.

Kommenteerides Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja ühenduse Koos kandidaatide suhtelist edu Ida-Virumaal, ütles Kõlvart, et see ei ole ainult Keskerakonna venekeelsete poliitikute, vaid kogu erakonna probleem.

"Kui erakonnal on mingi mure, siis see on meie ühine mure, mitte ainult venekeelsete poliitikute mure. Pole midagi teha – valija tegi oma valiku ja nüüd me peame tegema järeldused, miks oli võimalik uue poliitilise organisatsiooni sünd ja mida see pikemas perspektiivis tähendab," rääkis Keskerakonna aseesimees. "Ma arvan, et eelkõige tuleb analüüsida, mida meie oleme võib-olla teinud valesti, et me ei leidunud piisavalt toetust. Alati on lihtne näha probleemi selles, et on tekkinud konkurendid, aga esimene asi, millest tuleb enda jaoks aru saada, on enda tegemata töö."

"Ma arvan, et see on meie üldine probleem ja valimised seda ka näitasid, et erakond ei suutnud enda valijale selgitada, mis on meie peamised eesmärgid, ei suutnud sõnastada neid eesmärke, mis on meie peamised väärtused, mida me kaitseme ja kellega me soovime seda teha. Ja see ei ole venekeelsete valijate küsimus, see on üldse Keskerakonna valija küsimus – mis on see Keskerakond, mida me peaksime toetama. Ma arvan, et sellele küsimusele me ei suutnud enne valimisi anda selget vastust. Selles ongi probleem," tõdes Kõlvart.

Tema hinnangul ei töötanud seekord nii hästi ka Keskerakonna üldine maine: "Minu arvates kahjuks meie erakonna bränd ei toetanud meie tulemust. Kui varem oli nii, et erakonna bränd toetas kandidaate ja kandidaadid said tänu sellele täiendavalt hääli, siis praegu oli vastupidi: iga kandidaat pidi piltlikult öeldes tegema käsitööd, et hääled tuleksid ja sellega toetama erakonna brändi. Tekkis vastupidine efekt ja ma arvan, et me ei olnud selleks piisavalt valmis."

Kommenteerides ERR-ile teadaolevat infot, et Tallinna abilinnapead Tanel Kiik ja Vadim Belobrovtsev ning Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats ilmselt lahkuvad linnavalitsuse süsteemist ja lähevad tööle riigikokku, ütles Kõlvart, et jätab selle nende enda kommenteerida. Kuid ta lisas, et oli valmis võimaluseks, et peab pärast riigikogu valimisi hakkama oma meeskonda uuendama.