Kovalenko-Kõlvart kuulus aastatel 2017-2020 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadesse.

Esimest korda kandideeris ta sotside ridades 2017. aasta kohalikel valimistel Tallinnas. Ta sai 392 häält ja osutus kompensatsioonimandaadiga valituks.

Sotside ridades kandideeris ta ka 2019. aasta riigikogu valimistel. Ta sai Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas 367 häält ja riigikogusse ei pääsenud.

2. juunil 2020 astus ta aga Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast välja. Oma sotsiaalmeedia kontol selgitas ta, et astus erakonda, kus peamiseks printsiibiks olid solidaarsus ja sallivus, aga et partei on muutunud nende väärtuste vastandiks.

"Arukas diskussioon, austus ja lugupidamine inimeste vastu, sõltumata nende soost, rahvusest või isegi veendumustest, näis olevat enesestmõistetav. Ent viimasel ajal on partei retoorika ja poliitiline aktiivsus muutunud täielikuks vastandiks nendele väärtustele," kirjutas ta.

Ja lisas, et plaanib edaspidi kanda vastutust oma valijate ees Tallinna linnavolikogus sõltumatu volinikuna ning et tal pole plaanis liituda ühegi teise erakonnaga.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta parteituna Keskerakonna nimekirjas ja sai 339 häälega Tallinna linnavolikogu liikmeks.

2022. aasta märtsi alguses abiellus Kovalenko Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga ja kannab sealtpeale perekonnanime Kovalenko-Kõlvart.

2022. aasta aprillis pääses Kovalenko-Kõlvart riigikokku sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski asemel, kes lahkus parlamendist ja jätkas tööd Tallinna volikogu esimehena. Kovalenko-Kõlvart teatas, et toetab parlamendis Keskerakonna fraktsiooni.

2023. aasta riigikogu valimistel kandideeris Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna nimekirjas Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas, sai 2806 häält ning osutus valituks.

22. märtsi seisuga kuulub Keskerakonda 13 871 liiget.