Veskimägi rääkis saates "Otse uudistemajast", et vaadates, kui palju rajatakse nii Eestis kui kogu regioonis tuule- ja päikseelektrijaamu, on tulevikus energiat üle, mitte puudu ja kui pakkumist on nõudlusest rohkem, peaks ka elektri hind olema madal.

"Seda enam, et päikse- ja tuuleelektrijaamad on muutuvkuluta ehk neid on võimalik turule müüa ka nullhinna juures, mis muidugi tähendab, et ka nende päikse- ja tuuleelektrijaamade investeerimiskulud peavad ju ühel hetkel tagasi tulema. See saab olema väga suur probleem, kuna need jaamad on nii-öelda kannibaalsed, tuul puhub ja päike paistab ühel ajal, nad hakkavad teineteise tasuvust ära sööma," ütles ta.

Veskimägi märkis, et ta ise kaalus enda jaoks väikse päikseelektrijaama investeeringut, kuid jättis selle tegemata, sest tasuvusarvutuste põhjal ei näinud ta, et see saaks olla tulevikus suurte tuule- ja päikseelektrijaamadega konkurentsivõimeline.

"Kindlasti on suurte elektrijaamade efekt alati suurem, selle rajamise kulu ühe kilovatt-tunni kohta on väiksem. See on kindlasti mõtlemiskoht väiketootjate jaoks," tõdes ta.

Ühiskonna ja moodustuva koalitsiooni jaoks on Eleringi juhi sõnul suurim väljakutse mõelda, mis saab meretuuleelektrijaamadest. Eesti enda varustuskindluse jaoks on vaja neist saada üks kuni kaks gigavatti, samas on meie merealadele võimalik panna kümneid gigavatte meretuuleelektrijaamasid.

"Siis see toodetud energia Eesti elektrivõrku ei mahu, kuhu see siis läheb ja miks me neid teeme? Mida me ühiskonnana avaliku hüvena tagasi saame?" küsis ta.

Veskimäe sõnul tuleb mõelda, kuidas meretuuleparkide riskid ja hüved ühiskonna ja eraarendajate vahel jagunevad ning kui Paldiski LNG-saaga puhul sarnaseid vaidlusi juba peeti, siis meretuuleelektrijaamade rajamisel seisab ees samasugune arutelu, kuid palju suuremas mastaabis. Ta lisas, et ühiskond ei pruugi olla lõpuni mõistnud, et seda kõike ei ole Eesti varustuskindluse jaoks vaja.

Gaasijaama rajamiseks käib eeltöö

Kui tahta tagada Eesti varustuskindlust ainult oma riigi põhiselt, siis see on Veskimäe sõnul tarbijatele kõige kallim ja ebakindlam viis.

"Kiirete reservide turg on Eesti, Läti ja Leedu, Baltikum kokku, üks plokk. Need on sageduste hoidmise ja taastamise reservid, mis elektrisüsteemis toimuvatele tarbimis- ja tootmismuutustele kõige kiiremini reageerivad," rääkis ta.

Eleringi juht märkis, et seda tüüpi on näiteks gaasielektrijaamad ja praegu töötabki ettevõte koos majandusministeeriumiga selles suunas, et kui Euroopa reeglite kohaselt saab kiireid reserve osta päev ette, siis loodaks ka raamistik, ms võimaldaks teha ühe vähempakkumise vähemalt viis kuni seitse aastat ette, andmaks tootjale kindluse tuleviku rahavoo osas ja võimaldaks teha lisainvesteeringuid Eestisse gaasijaama rajamiseks.

See on vajalik juhuks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista ning gaasielektrijaama rajamine ei ole nii kulukas. Ehkki muutuvkulu on niisugusel jaamal kõrge, mahub ta igal juhul turule, tõdes Veskimägi, sest hetkedel, mil nõudlus ja pakkumine on tasakaalust väljas, on hind nagunii kõrge.

Kiisa avariielektrijaama müümise plaani Eleringil praegu ei ole, ehkki pikas vaates võiks seda tema hinnangul kindlasti kaaluda. Samas plaanib Elering selle käsitsi juhitavate reservide turult 2028. aastal ära viia.

"Siis me teda ei müü, vaid jätame reservi, et kui kõik muud turupõhised tööriistad on ammendunud, ei peaks me hakkama tarbijaid välja lülitama, vaid meil on veel üks võimalus enda elektrijaama näol Kiisal," rääkis Veskimägi.

Rääkides järgmise talve elektri hinnast, ütles ta, et see sõltub ennekõike gaasi hinnast. Kui gaasi hind jääb selliseks nagu praegu, pole põhjust arvata, et peaksime taas nägema nii kõrgeid elektrihindu nagu mullu suve lõpus ja sügistalvel.

"Täna on gaasi hinna trend selline, mis võiks tagada, et ka gaasielektrijaamad, mis teevad tipuhinda, saaksid oluliselt odavama hinnaga pakkuda elektrit turule," tõdes Veskimägi.