"Ma arvan, et tekkinud olukord on üsna ootuspärane. Võis eeldada, et selline situatsioon tekib ühtpidi valimistulemuste pealt, aga teistpidi ka selle pinnalt, et on juba üsna pikka aega teada olnud, et Keskerakonnas on suhteliselt tugevad eri liinid – Jüri Ratase liin ja Tallinna linna või tugeva venekeelse valijaskonna häältega sisemine opositsioon," rääkis konsultatsiooniettevõtte Miltton tegevjuht Annika Arras, kes on varem juhtinud mitmeid Reformierakonna valimiskampaaniaid.

Tema hinnangul ei ole kindlasti tegemist teeseldud vastasseisuga, mida kaks liidrit – praegune esimees Ratas ja Kõlvart – etendavad: "See ei ole esimene kord, kui Keskerakonna sisemised erimeelsused on ka avalikult arutuse all ja need poliitikud, kes ühel või teisel poolel on, ei ole ka üllatavad. Ma arvan, et see olukord on päris ja selgelt oodatav, sest üks erakond peabki sellise arutelu läbi tegema, kui valimistulemus on niivõrd palju kehvem eelmistest valimistest."

Arras ütles ka, et küsimused valimistulemuse suhtes ning konkurents juhi kohale ei saanud tulla üllatusena ka Ratasele. "See on mingis mõttes võimalus muutuseks," lisas ta.

Ka politoloog Tõnis Leht leidis, et Kõlvarti kandideerimine ei ole üllatav.

"Kõlvartil on olnud soov tõusta Keskerakonna juhiks juba ka varem, see pole uus motiiv, aga pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas muutus see keerulisemaks," rääkis Leht. "Pärast riigikogu valimisi, kus Keskerakond tegi Ratase juhtimisel nii halva tulemuse, on oluline mõelda juba ka kohalikeks valimisteks valmistumisele. Kui Keskerakond on olnud raskustes sõnumite valikul, siis Kõlvart võiks tahta võtta kohalike valimiste eel nii erakonna sõnumite seadmine kui ka partei juhtaparaat oma kontrolli alla," leidis ta.

Eestlastest toetajate hoidmine on võtmeküsimus

Mõlemad eksperdid rõhutasid, et kui venekeelsed valijad peaksid Kõlvarti esimeheks saamisel naasma Keskerakonna juurde üsna loomulikult, siis eestlastest valijate hoidmiseks peab ta spetsiaalselt tööd tegema.

"Sõlmküsimus pärast seda, kui Kõlvartist peaks saama Keskerakonna juht, ongi see, kas Keskerakond lisaks üsna elementaarsena tunduvale olukorrale, et nad suudavad venekeelsete valijate hääled kindlustada ja kasvatada, siis kas nad suudavad hoida ja kasvatada ka seda baasvalijate arvu, kes Keskerakonna tagant neil valimistel ära kukkus," rääkis Arras. "See on suur küsimus ja arvestades, et Kõlvarti tiiva tugevus põhineb eelkõige Ida-Virumaa ja Tallinna valijatel, on see risk loomulikult olemas," tõdes ta.

Leht ütles, et näeb reaalset riski, et Keskerakond võib Kõlvarti võidu korral muutuda senisest palju enam venekeelse valija parteiks: "Juhul kui Kõlvart oma võidu puhul koondaks enda ümber Keskerakonna juhtkonda enamjaolt teisi venekeelse taustaga kaasvõitlejaid, kui sinna eestikeelseid poliitikuid väga palju nähtavale ei jääks. Ja kui võetakse oma fookusesse tugevalt venekeelsele valijale suunatud retoorika ja poliitika, siis on tõesti reaalne oht, et Keskerakond hakkab veelgi enam eestikeelset valijat kaotama ja muutub domineerivalt venekeelse valija parteiks."

Seetõttu peaks ta eestikeelsete toetajate hoidmisele eraldi tähelepanu pöörama, rõhutas Leht.

"Kui Kõlvart peaks võitma, siis minu nõuanne oleks, et Keskerakonna hoidmiseks endiselt laiapõhjalise ja nii eesti- kui ka venekeelsete erakonnana tuleks Kõlvartil näha eraldi vaeva eestikeelse valijaga töötamisega. Ehk et suunata pidevalt sõnumeid ka eestikeelsele valijale, et ei jääks mulje, nagu Kõlvarti Keskerakonda huvitaks ainult venekeelne valija. Sellega tuleb eraldi tööd teha. Eelmiste kohalike valimiste ajal tegelikult Kõlvart kõnetas ju päris hästi nii eesti- kui venekeelseid valijaid," rääkis Leht. "Nüüd, kui meil on sõda käinud juba mõnda aega ja rahvusteemad on teravamalt esile tõusnud, peab Kõlvart Tallinnas kohalikel valimistel eestikeelsete valijate suunal eraldi jõupingutusi tegema," lisas ta.

"Ehkki Keskerakond on kaotanud palju venekeelsete valijate toetusest, siis endiselt ollakse seal domineeriv erakond. Toetuse tagasivõtmise võimalus venekeelsete valijate arvelt on muidugi märkimisväärne, aga kui väga suur osa oma eestikeelsetest valijatest kaotatakse, siis see kokkuvõttes mõjub erakonna reitingule halvasti," tõdes Leht.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles teisipäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kui Keskerakonna toetust venekeelsete valijate hulgas on praegu umbes 50 protsenti, siis selle suur kasv ei mõjutaks ikkagi erakonna üldist toetust nii palju kui eestlastest valijate kaotus, kuna venekeelseid valijaid on ainult viiendik kõigist hääleõiguslikest kodanikest.

Tulevik on lahtine

Rääkides Keskerakonda ootavatest väljakutsetest, ütles Arras, et ei alahindaks ka Ratase võimekust enda toetajaid erakonna esimehe valimisteks mobiliseerida. "See ei ole kindlasti olukord, kus saaks kindlalt öelda, kes võidab või kaotab. Kui sellest olukorrast tuleb aus sisedemokraatlik võitlus, siis mõlemad annavad endast maksimumi ja eks siis parem võidabki," märkis ta.

Leht rõhutas aga praegu moodustuva Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni võimalikku mõju Keskerakonnale – näiteks seda, kas uus valitsus algatab Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmise.

Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Kõlvart teatas kolmapäeva hommikul "Vikerhommikus", et kandideerib Keskerakonna erakorralisel kongressil erakonna esimeheks. Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatas teisipäeva hilisõhtul, et teeb erakonna volikogule ettepaneku lisada 15. aprillil toimuva istungi päevakorda erakorralise kongressi kokkukutsumine.

Keskerakond kaotas tänavustel riigikogu valimistel parlamendis 10 kohta. 2019. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond 26 kohta, 2023. aasta valimistel aga 16 kohta.