Politsei- ja piirivalveameti (PPA) personaliarvestuse- ja analüüsi talituse juht Svetlana Meister kinnitas kolmapäeval, et ükski seadus ei keela mujal töötavat inimest politsei teenistusse võtta, et siis ta uuesti senisele töökohale lähetada.

Riigiprokurör Maria Entsik on aga öelnud, et kaitseväe luurekeskuses töötanud Eerik Heldna politseissevõtmine oli fiktiivne ning kantud eesmärgiks koguda Heldnale pensioniks vajalikku politseistaaži.

Just eesmärk võib olla siin võtmesõna. Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter tuletas intervjuus ERR-ile meelde, et roteerimisvõimalus on loodud riigi ja ühiskonna huvides – selleks, et ametnikud oleks valmis oma kogemusi ja oskusi teises asutuses jagama ning et nad tuleks hiljem uute teadmistega tagasi.

"See eesmärk ei ole siin täidetud. Eerik Heldna oli juba kaitseväes ja mingisugust kasu politseile või kaitseväele praegu ei olnud," sõnas Ginter. "Siin oli selgelt tegemist näiliku toiminguga."

Ükski asjaosaline pole end süüdi tunnistanud. Nii PPA endine peadirektor Elmar Vaher kui maksu- ja tolliameti endine osakonnajuhataja Eerik Heldna kinnitasid, et on teinud kõik õigesti ja seadus järgides.

"Kohtus hakkabki vaidlus selle üle, et kas see, et eesmärk oli ainult ühe inimese pensionistaaži väljateenimine, kas see on piisav alus, et ütelda, et kelmuse koosseis on täidetud," märkis Ginter.

Küüt: ametnik ei pruugi olla ainus võitja

Vaidlus võib tulla ka eesmärgi enese üle. Kolmapäeval küsis Postimees Vaherilt otsesõnu, miks Heldnaga 2019. aastal tööleping sõlmiti. Vaher nimetas seda liiga detailseks küsimuseks, millele vastates avaldaks ta uurimisandmeid.

ERR-ile teadaolevalt näevadki kaitsepolitsei ja kahtlusalused Heldna ümber sõlmitud lepingute eesmärki erinevana. Kui ühed usuvad, et asjast võitis ainult Heldna, siis teiste hinnangul oli sest kasu ka riigile.

Tänasele siseministeeriumi asekantslerile, enne Elmar Vaherit politsei- ja piirivalveametit juhtinud Raivo Küüdile ei meenu juhust, kus mujal töötanud inimene oleks politseisse võetud ja kohe tagasi roteeritud. Samas märkis ta, et ka taolisel puhul ei pruugi ainus võitja olla ametnik.

"Kui inimene näiteks juba seal ametkonnas töötab ja nüüd ütleb, et vabandust, ma pean minema tagasi politsei- ja piirivalveametisse, et oma sotsiaalsed garantiid realiseerida, siis ei pruugi tööandja olla inimese minnalaskmisest huvitatud," pakkus Küüt.

Ning nii võibki sündida kokkulepe, et ametnik toimetab vanal kohal edasi, kuid samal ajal jookseb talle politseist staaži. Ning sellest võib olla huvitatud ka politsei. "Et need väärtuslikud inimesed tema jaoks kaotsi ei läheks. Et nad oleksid alles ja temaga seotud ja võimalusel panustavad sinna tagasi," rääkis Küüt.

Küüt lisas, et riigi kasust rääkides ei tasu unustada ametnike motivatsiooni: "Inimesed on meie jaoks suur väärtus ja me peame neid väärtustama. Kuid loomulikult peab see olema läbipaistev, arusaadav ja selgitatud."

Küüt rõhutas, et tema teadmised kogu skandaali kohta piirduvad sellega, mida leiab ajakirjandusest ning märkis, et praegu jõuavad viiekümnendatesse eluaastatesse need inimesed, kes üheksakümnendatel politseis alustasid.

"Ja kus nad erinevates kohtades täna töötavad, siis nad tõenäoliselt nendes ametkondades ka annavad teada, et nad on valmis tagasi siirduma politseisse, et see nii-öelda väljateenitud pension saada," arutles Küüt. "Sealt võivad tekkida sellised huvid."

Aeg: asi peab ka näima õige

Aastaid nii politseid kui kaitsepolitseid juhtinud tänane Isamaa poliitik Raivo Aeg kinnitas, et väärtuslikku spetsialisti niisama lihtsalt ära ei põlata.

"Avalikus teenistuses ei ole kuskil eriti seda probleemi, et ei oleks vakatnseid ametikohtasid, kuhu inimest tööle võtta," märkis Aeg. "Kui on tegemist nõutud ja väga hea spetsialistiga, siis ta võetakse alati tööle, kui inimene tahab tulla."

Ka Aeg ei mäleta ühtegi juhust, kus ametnikku oleks roteeritud sellisel viisil nagu väidetavalt tehti Heldnaga. Samas ei pea temagi võimatuks, et sellest võitis lisaks ametnikule ka organisatsioon.

"Aga minu meelest see päris nii vist olla ei saa, et sa oled juba aastaid kaitseväes töötanud ja siis selleks, et oma staaži jätkumist tagada, saad ennast politseisse vormistada ja kohe tagasi kaitseväkke minna," sõnas Aeg

"Ta näeb koomiline välja ausalt öeldes," lisas Aeg. "Võib-olla kui seal seadusetäht täpselt ette võtta, siis seal ei olegi mingit erilist rikkumist. Aga asi ei pea mitte ainult olema õige vaid ta peab ka õiglane näima."

Selles loos kirjeldati ühte võimalikku põhjust, miks võidi Heldaga taoline lepingutemäng korraldada. Politsei- ja piirivalveametil on väidetavalt teisigi põhjuseid või põhjendusi ning asjaosalised usuvad, et neil õnnestub neid ka kohtus kaitsta. Elmar Vaher viitas kolmapäevastes intervjuudes, et taolisel moel on inimesi roteeritud ka ühte teise partnerorganisatsiooni.

Vaidlused, kui need kohtusse jõuavad, saavad olema keerulised.

Jaan Ginter oletas, et selleks on valmis ka prokuratuur. "Sellepärast, et politsei- ja piirivalveameti peadirektori suhtes kriminaalasja läbiviimine ja seal kahtlustuse esitamine on ikkagi väga ja väga läbikaalumist nõudev situatsioon. Ja nende arutlustes praegu ma viga sees ei näe," sõnas Ginter.