Välispoliitika ajakirja Foreign Policy allikate sõnul ei taha USA president Joe Biden välja kuulutatud demokraatlike riikide tippkohtumisele kutsuda ei Türgit ega Ungarit. Mõlemat riiki on süüdistatud õigusriigi lammutamises ja poliitilise opositsiooni mahasurumises.

USA kutsub järgmisel nädalal toimuvale demokraatia tippkohtumisele (Summit for Democracy) ligikaudu 120 riiki. Tippkohtumise eesmärgiks peaks olema demokraatlike riikide koostöö tugevdamine autokraatlike režiimide vastu.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan on viimase 20 aasta jooksul võimu enda kätte koondanud ning selle tarbeks ka riigi põhiseadust muutnud. Samas ootab teda tõenäoliselt seni võimuperioodi kõige keerulisemad parlamendivalimised maikuus ning kuigi Türgi võimupartei toetus edestab viimaste küsitlusuuringute kohaselt teisi erakondi, siis on opositsioon seadnud ülesse ühise kandidaadi Erdogani vastu.

Ungari peaminister Viktor Orban on samas sattunud isolatsiooni nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s õigusriigi õõnestamise tõttu kui ka Orbani juhitud Ungari Vene-sidemetest tulenevalt.

USA presidendi administratsioon samas ei taha demokraatia tippkohtumise osalejate nimekirja järgi anda hinnangut, et milliste riikide demokraatia on USA hinnangul tugev ja millistel mitte, kinnitas üks allikas Foreign Policyle. Eelmine demokraatia tippkohtumine toimus 2021. aastal ning tollal ei saanud Türgi ega Ungari samuti kutset, mistõttu Ungari blokeeris Euroopa Liidu ühisdelegatsiooni saatmise kohtumisele.

2023. aasta demokraatia tippkohtumisele kutsutakse võrrelduna eelmise kohtumisega täiendavalt juurde kaheksa riiki: Honduras, Elevandiluurannik, Gambia, Mauritaania, Mosambiik, Tansaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Liechtenstein. Foreign Policy tõi esile, et pole päris selge, et miks Liechtensteini 2021. aasta kohtumisele ei kutsutud. Freedom House'i hinnangul on poliitiliste vabadustega Liechtensteini vürstiriigis hästi.