Riigikohus leidis Hundi kohtuasja lahendis, et au ja väärikust riivava kommentaari puhul ei piisa ainult vabandustest või hukkamõistvast kohtuotsusest, vaid selle eest tuleb määrata ka rahaline hüvitis.

Pildi sõnul pole riigikohus varem nii otse öelnud, et vabandamisest ja kohtuotsusest ei piisa, et mittevaralist kahju heastada. Ta tõi näiteks, et aastal 2005 tegi riigikohus lahendi, kus oli öeldud põhimõtteliselt vastupidist, ning seda lahendit on Eesti kohtud ka siiani järginud.

"Seda praktikat on kohtud järginud erinevates kohtuastmetes ja kaasustes, kus on vabandatud, kus on öeldud, et lahendist endast piisab, sest rikkumised ei ole rasked – kaalutakse ka, kas on tegu avaliku elu tegelasega, mida ta oma igapäevaelus teeb, kui räige see kommentaar või muu avaldus on – ja siis pannakse kaalukausile. Aga nüüd esimest korda riigikohus ütleb väga-väga selgelt, et ei kohtulahendist üksi – kui ka on hukkamõistev kohtulahend, et väga inetult väljendasid ennast – ega ka vabandusest ei piisa, et peab olema raha. Riigikohus ei ütle, kui suur see hüvitis täpselt peab olema, aga ütleb, et hingevalude ravimine on võimalik ainult rahalise hüvitise maksmisega," lausus Pild.

Riigikohtu lahendid ei ole Eestis vähemalt tsiviilvaldkonnas siduvad teistele kohtunikele teistes asjades, aga see on oluliseks suuniseks ning arvata võib, et Hundi kaasus muutub kohtusaalides sarnastes kohtuasjades väga oluliseks pretsedendiks, lisas ta.

"Kui me vaatame praktikat, siis riigikohtu otsused on pretsedentideks, millest kohtud võtavad kinni ja järgivad. Kohtuistungitel ikkagi viitab riigikohtu praktikale iga advokaat, iga esindaja. Nii et sellel lahendil saab mõju kindlasti olema. Alamastme kohtul on võimalik otsustada, et mõnes teises asjas on siiski teistmoodi asjaolud ja ei olevaja lähtuda sellest, mida riigikohus on varem öelnud. Aga praktika näitab, et see lahend saab väga oluliseks. Ja seda põhimõtet hakatakse suure tõenäosusega järgima alamastme kohtutes," lausus Pild.

Pild lisas, et selles küsimuses on eriarvamus ka Eesti õigusteadlaste seas. "See saab huvitav olema, sest Eestis väga tihti selliseid koolkondasid ei ole, aga selles küsimuses kõik juristid kindlasti ühel nõul ei ole," ütles ta.

Kahjutasu pole kommentaaride puhul suur

Maakohus peab nüüd riigikohtu suunised täitma ning muu hulgas rahalise hüvitise suuruse määrama. Pildi sõnul ei saa hüvitis olema suur, kuid selle määramine pole kõige lihtsam.

"Hüvitise määramisel kohus peab analüüsima päris palju aspekte, mida seaduses otseselt kirjas ei ole. Peab arvestama kohtupraktikast tulenevaid asjaolusid – kui ulatuslik väite levik oli. Üks asi on, kui selline väide tehakse ERR-is, Postimehes, Äripäevas professionaalsete ajakirjanike poolt; teine asi on, kui internetis teiste väljenduste sekka uppuv kommentaar – need on erineva kaaluga. Kuidas see väide on levinud, kui vulgaarne see oli, kuidas see mõjus inimesele. Väga erinev on, kui tegemist on avaliku elu tegelase rollis oleva inimesega, kellel võib-olla ongi natuke paksem nahk; kui on tegu tavalise inimesega, siis mõju võib olla teine. Kõiki neid asjaolusid võetakse arvesse, et öelda, mis see summa on," rääkis Pild.

Pildi sõnul käsitletakse solvamist või ebaõiget väidet palju tõsisemalt, kui tegu on professionaalses ajakirjanduses avaldatuga. "Kui seda teeb professionaalne väljaanne, siis me vaatamegi seda väljendust palju tõsisemalt ja täpselt samamoodi on juhendanud ka Euroopa inimõiguste kohus;" ütles ta.

Pild märkis, et inimõiguste kohus on samas ühes lahendis leidnud, et internetikõnele ei peakski alati tähtsust omistama, sest seal ongi lodev stiil ja teine kõnepruuk.

"Inimõiguste kohus on suunanud sinna, et iga selline mõttetu väljendusavaldus ei peaks rahalist hüvitist üldse kaasa tooma. Hetkel paistab, et riigikohus vähemalt selles asjas on läinud teist teed," ütles ta.

Konkreetses Hundi lahendis saab kahjutasu olema tõenäoliselt mõnisada eurot, küll on märksa suuremad menetluskulud, tuhanded eurod, mille kostja peab samuti tasuma, ütles Pild.

Kaudne faktiväide võib olla segadust tekitav

Riigikohtu hinnangul tuvastasid mõlemad alama astme kohtud, et Hundi kohta esitati kaudne faktiväide ("rahakott on kahe jala vahel"), millele Hunt ka hagi esitades tugines.

Pildi sõnul on kaudsete faktiväidetega kohtutes alati segadust.

"Meediaadvokaadina vaadates – see ongi kõige hullem olukord, kui läheb kohtusse hageja ja ütleb, et avaldatud on kaudne faktiväide. Ajakirjanik teksti kirjutades ei oskagi alati ette näha, et mida selles tekstis nähakse – seda hakatakse valgete kinnastega hiljem kohtus analüüsima. Lõpliku otsuse teeb kohus, kes paneb end nii-öelda mõistliku inimese kingadesse. Aga tihti ajakirjanikke esindades me näeme, et see arvamus läheb lahku, mida artiklist võib välja lugeda, kui kaugele võib tuletamist sikutada. Ma saan riigikohtust aru, kes tahab öelda, et avaldajad või ajakirjanikud ei saa pugeda peene väljenduse taha ja öelda, et siin pole ühtegi fakti. See piir on ikkagi äärmiselt õhuke ja igas kaasuses tekitab paratamatult segadust. Kohus siis leiab, kas avaldatud on kaudne faktiväide või mitte," lausus Pild.

Riigikohus rahuldas eelmisel neljapäeval Brigitte Susanne Hundi kassatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna ringkonnakohtu ja Harju maakohtu otsused, mis olid jätnud rahuldamata tema hagi teda solvanud netikommentaatori peale. Riigikohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hunt esitas 7. aprillil 2021 Harju maakohtule Taivo Liiviku vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seaduses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, avaldades Õhtulehe võrguväljaandes ilmunud artikli "GALERII | Brigitte Susanne Hunt tähistas 24. sünnipäeva suurejoonelise peoga" kommenteerimise alal kommentaari: "rahakott on kahe jala vahel".

Harju maakohus jättis Hundi hagi ja ringkonnakohus apellatsioonikaebuse rahuldamata.