Euroopa Komisjon paneks Bolti taksojuhid käibemaksu tasuma
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut nõuda käibemaksu kõigilt, kes tarvitavad majutus- või taksoteenuse pakkumiseks digitaalset platvormi. Komisjoni hinnangul aitaks see koguda üle kuue miljardi euro aastas.
Juhul, kui Euroopa Komisjoni detsembris välja käidud plaan töösse läheb, hakkavad platvormiettevõtted, näiteks Bolt või Airbnb vastutama selle eest, et teenuseosutajate tasust peetaks kinni käibemaks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonela sõnul ei puudutaks muudatus kõiki digiplatvorme, vaid ainult neid, mis toimetavad sõitjateveo ja majutusega.
"Kui me räägime toa rentimisest võrreldes hotelliga või sõitjateveost, me tahame, et turul oleks võrdne konkurentsiolukord kõigile teenusepakkujatele," rääkis Loonela.
Euroopa Komisjoni hinnangul õnnestuks liikmesriikidel maksumuudatusega kokku korjata umbes 6,5 miljardit eurot käibemaksu aastas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium komisjoni ettepanekut ei toeta. Ministeeriumi asekantsler Sandra Särav meenutas, et praegu on väikeettevõtjad ehk need, kelle käive jääb alla 40 000 euro aastas, käibemaksust vabastatud. Ta usub, et Bolti taksojuhtide või külaliskorteri pidajate maksustamine ei kaota, vaid hoopis loob ebavõrdsust.
Särav märkis, et need, kes osutavad teenust ilma tehnoloogia abita, ei peaks endiselt käibemaksu maksma. "Ja siis need, kes kasutavad oma teenuse pakkumiseks platvormi, et jõuda paremini tarbijateni, neid justkui karistatakse ja kohustatakse käibemaksukohuslaseks registreeruma," täheldas Särav.
Vivian Loonela sõnul keskendub komisjon platvormidele just nende laia haarde tõttu. "See, et keegi ilma platvormita väikese kuulutusega oma tuba välja üürib, see on siiski kordades väiksem osa majandusest."
Hotellide ja restoranide liit toetab muudatust
Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa platvormikasutajaid ja nii-öelda üksiküritajaid võrrelda. Komisjon usub, et läbi platvormide oma teenuseid pakkuvad inimesed osutavad hotellidele ja taksofirmadele konkurentsi tänu mastaabisäästule ja võrguefektile.
"See, et Airbnb-l on väga palju teenusepakkujaid, kes on tegelikult täiesti üksteisest sõltumatud, ei loo mingit lisavõrgustikku," ütles seepeale Sandra Särav. "Euroopa Komisjoni ettepanek arvestab mingit olematut võrgustikku ja on tegelikult diskrimineeriv just väikeettevõtjate suunas," lisas asekantsler ning ütles, et platvormidel oma teenuseid pakkuvad inimesed peavad niikuinii tulumaksu tasuma.
"Kui ta peaks lisaks veel käibemaksu maksma, ennast käibemaksukohuslaseks registreerima, siis me tegelikult allutame ta topeltmaksustamisele," sõnas Särav.
Hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp aga usub sarnaselt Euroopa Komisjonile, et maksumuudatus tooks turule võrdsust juurde. Ta märkis, et saadaolevatest tubadest üle 20 protsendi on külaliskorterid.
"Me tahaksime tegutseda võrdsetes tingimustes. Ja siis on külaliskorterid suurepärane täiendus klassikalisele hotellivõimalusele," sõnas Käpp.
Euroopa Liidu praegune eesistujariik Rootsi on teatanud, et tema juhtimisel peetakse maksumuudatuse asjus küll esimesed arutelud, kuid põhjalikumad läbirääkimised jäävad järgmise eesistuja ehk Hispaania vedada. Vivian Loonela märkis, et ettepaneku läbiminek eeldab liikmesriikide konsensust.
"Kui asi puudutab maksustamist, siis need ettepanekud kiidetakse heaks vaid liikmesriikide poolt. Euroopa Parlamendil on siin vaid konsulteeriv roll," sõnas Loonela.
Teine ettepanek muudaks liidusisese ettevõtluse reaalajas jälgitavaks
Digiplatvormide maksustamine on vaid üks osa komisjoni "Digiajastu käibemaksu" paketist. Teine suurem muudatus puudutaks e-arveid.
"Me näeme, et liikmesriigid kaotavad suuri summasid käibemaksutulu ennekõike käibemaksupettuste tõttu," sõnas Loonela ning tõi esile, et 2020. aastal jäi saamata 93 miljardit eurot käibemaksutulu. "Sellest umbes veerandit võib seostada Euroopa Liidu sisese kaubandusega seotud käibemaksupettustega."
Pettuste vältimiseks tegi komisjon ettepaneku minna üle e-arvetele. "Pandi ette, et aastast 2028 oleks olukord, kus piiriüleselt kasutataks vaid e-arveid," ütles Loonela.
E-arveid saab esitada üksnes läbi spetsiaalse raamatupidamistarkvara. Muudatuse mõte oleks, et riikide maksuametid saaks liikmesriikide vahelist kauplemist reaalajas jälgida. See muudatus aitaks komisjoni hinnangul kokku koguda 11 miljardit eurot käibemaksu aastas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav ütles, et iseenesest on e-arvete juurutamine hea. Siiski jääb ka see muudatus ministeeriumi toetuseta. "Me leiame MKM-is, et me ei peaks ettevõtjate vahelistesse suhetesse selliselt sekkuma."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi