Võrklaeva sõnul on seni olnud koalitsioonikõnelused konstruktiivsed ning nüüd on jõutud rahaküsimusteni ning iga päev enam uusi töövõite raporteerida pole.

"Kolm nädalat oleme läbirääkimisi pidanud, need on olnud sisulised ja asised. Eks igal erakonnal on omad soovid, mida valimistel programmis pakuti, eks me ka teame, mida kelleltki oodata," rääkis Võrklaev.

Valdkondade kaupa on teemad läbi võetud ning sellest tekkis ka loetelu, millised soovid on seotud rahaga. Need on nüüd ette võetud. "Meil on kaks väljakutset – valimislubadused, mida iga erakond kõige tähtsamaks peab, mis on soov nelja aasta jooksul ära teha, mis neist saab teha. Kuna eelarveseis on meil keeruline, siis peame ka otsustama, kuidas seda parandada. See väljakutse on päris suur," ütles Võrklaev.

Järgmise nelja aasta jooksul on üle kuue miljardi Euroopa Liidu raha. "Seal on väga palju võimalusi teha reforme, rohereformi, digitaliseerida kogu meie eluolu, majandust targemaks muuta. Vaadates lõppeva perioodi raha ja selle kasutust, siis on päris suur väljakutse see targalt ära kasutada nii, et see läheks Eesti majandusse ja meie eluolu paremaks muutmiseks ja rohereformi läbi viimiseks," ütles ta.

Üks teema, kus pole veel kokkuleppele jõutud, on väikekoolide sulgemine. Võrklaeva sõnul läheb see laiemalt kohalike omavalitsuste rahastamise teema alla, kus on üheks võimaluseks omavalitsustele suurem autonoomia maamaksu osas, mis võimaldab tulubaasi kasvatada.

"Mis seal salata, oleme ka arutanud seda, et kuna käär rikkama ja mitte nii rikka omavalitsuse vahel on laiemaks läinud. Peame arutama seda, kuidas tulubaasi tasandada, sest riigil ei ole võimalik sinna nii palju raha panna ja peame ühtlustama seda tulubaasi," rääkis Võrklaev.

"Seal veel kokkuleppeid pole. Kindlasti paljud omavalitsusjuhid küsivad, mida see tähendab, aga seda me arutame. Selge on see, et peame seal muudatusi tegema," ütles ta.

Võrklaeva sõnul peab kohalikku omavalitsust usaldama ja laskma neil otsustada, mida laekuva maamaksuga teha. "Ja ka kohalikega kokku leppida, et kui hakkame uut lasteaeda või kooli ehitama, võib-olla siis mõned aastad panustame rohkem maamaksu," rääkis Võrklaev.  

Koalitsioonileping saab allkirjad valimistulemuste kinnitamise ja riigikogu kogunemise järel. "Tänane tunnetus on, et sinna üle nädala veel aega läheb, aga meie ei saa sinna otseselt midagi teha," rääkis ta.

Riigikogu esimehe kandidaat selgub läbirääkimiste lõpus, mil lepitakse kokku ametikohtade jaotused. "Olles kolmandat korda läbirääkimiste juures, siis see päriselt on ka nii. Selleks on ka lihtne põhjus – kui läbirääkimisi peame, võtame riigi elu seinast seina läbi. Tegelikult peab seal olema arusaam, et käsitleme kõiki teemasid võrdselt, kui milleski kokku lepime on igas valdkonnas selle koosseisu arvates parimad otsused. Kui laua taga oleks kõik juba ministrid ja igaüks võitleks oma valdkonna eest, siis neid kokkuleppeid ei sünniks," rääkis ta.

Erakond eelistab kooseluseaduse rakendusakte abieluvõrdsusele

Abieluvõrdsuses ei ole erakonnad koalitsioonikõnelustel kokkuleppele jõudnud. "Reformierakond on juba 2012. aastast seisnud kooseluseaduse, kooseluseaduse rakendusaktide eest, mis sisuliselt annab sellele sihtgrupile, inimestele võrdsed õigused. Tegelikult need rakendusaktid on meil olemas, välja töötatud ja annavadki inimestele võrdselt nii abielu kui ka kooselu registreerimise puhul võrdsed õigused, võrdsed garantiid," ütles Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on praegu esimest korda alates kooseluseaduse vastuvõtmisest võimalus rakendusaktid vastu võtta.

"Kui vaadata valimistele, siis see ei olnud valimiste põhiteema, selleks oli ikkagi julgeolek. Aga Reformierakond on saanud tugeva mandaadi kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ja ma siiralt loodan, et saame need selles riigikogu koosseisus võib-olla kohe esimeste asjadena ära teha," ütles Võrklaev.

Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid soovivad siiski abieluvõrdsust. Võrklaev meenutas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni algatatud eelnõud panna abielu mõiste põhiseaduses rahvahääletusele. "Selle juurde käis ka see, et kooseluseadus tühistada ja vähemuste õigused keerata pea peale. Meil on täna ühiskond pooleks," ütles Võrklaev.

"Ma arvan, et tänasel keerulisel ajal, kus valimiste peateema oli julgeolek ja midagi selles vallas pole paremaks läinud, meil on keerulised ajad. Hakata ühiskonda lõhestama ja tekitama pahameelt – see kui läheme samm korraga, läheme edasi rakendusaktidega ja ühel hetkel ühiskonna küpsedes abieluvõrdsusega, kui selleks on valmidus olemas – ma arvan, et nii on täna targem sai ja see on see, milleks Reformierakond mandaadi sai," rääkis Võrklaev.

Reformierakonna üks peamisi lubadusi riigikogu valimistel oli maksuküüru kaotamine. "See lööb täna meie keskklassi ja me tahame selle ebaõigluse kaotada," rääkis Võrklaev. "Ma usun, et me järgmise nelja aasta jooksul teeme selle ära, aga et seda teha, tuleb meil veel päris palju tööd teha," ütles ta.