Helme hinnangul puges riigikohus otsuses menetlusnormide taha ja jättis sisulise poole hindamata. Ta tõi välja riigikohtu otsusele konkureeriva arvamuse esitanud riigikohtu esimehe Villu Kõve seisukoha, mille järgi tulnuks kaaluda e-hääletuse reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

"Ehk siis: ka riigikohtu esimees leiab, et peaaegu polegi seda viisi, või seda õiget aega, või seda tegelikku otsust, mida saaks vaidlustada nii, et kontrollida seda kõige olulisemat: kas põhiseadus üldse lubab taolisel viisil e-valimisi korraldada. Asjaolu, et nii meie kaebus kui kõik teised kaebused vaidlustasid just e-valimiste sisulist poolt ja viimne kui üks kaebus lükati riigikohtus taas (nagu kõigil varasematel kordadel) tagasi väitega, et kaebus pole kas õigesti esitatud, õigel ajal, õige asja kohta või õigel eesmärgil, näitab, et meil puudub võimalus õiguskaitseks, kui küsimus on valimistel seaduste rikkumises," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

Helme sõnul tuleb uus riigikogu koosseis kokku häälte alusel, mida ei ole saanud kontrollida. "Parlament hakkab tööle ilma, et meil oleks võimalik kuidagigi öelda, et jah, see oli rahva tahe, saime selles veenduda."

"Mida see tähendab? Sisuliselt on uus riigikogu koosseis ja selle abil võimule saav valitsus puuduliku legitiimsusega. Seda legitiimsuspuuet oleks saanud parandada riigikohus, aga loobus paraku," kirjutas Helme.