Julgeolekunõukogu 15 liikmest on igaühel rotatsiooni korras kuu aja pikkune eesistumise periood.

Venemaa oli viimati eesistuja mullu veebruaris ehk samal ajal, kui alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Venemaa liidri Vladimir Putini suhtes on Rahvusvaheline Kriminaalkohus andnud välja vahistamismääruse seoses sõjakuritegude toimepanemisega Ukrainas.

Hoolimata Ukraina kaebustest ütlesid Ameerika Ühendriigid, et nad ei saa takistada nõukogu alalist liiget Venemaad eesistujaks saamast.

Teised nõukogu alalised liikmed on Ühendkuningriik, USA, Prantsusmaa ja Hiina.

Venemaa eesistumist kritiseeriti juba enne selle algust. Vene eesistumise vastu on kirjutatud arvamuslugusid erinevates välismaistes väljaannetes. Kriitika keskmes on vastuolu Venemaa sõjalise agressiooni ja ÜRO harta vahel, milles on kirjas, et organisatsioon on loodud rahu ja julgeoleku tagamiseks ning, et kõik liikmesriigid lahendavad oma rahvusvahelised erimeelsused rahumeelsel viisil.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba nimetas Venemaa eesistumist kõige hullemaks aprillinaljaks.

Leedu välisminister Gabrilius Landsbergis postitas sotsiaalmeediasse iroonilise õnnitluse Venemaale eesistumise puhul. Landsbergis kirjutas, et lääneriigid ootavad kannatamatult energilisi arutelusid Ukraina ettepaneku üle, mis puudutavad Vene sõjalaevade asukohta. Leedu välisminister viitas Ukraina sõja alguspäevadele, kui Ukraina Ussisaare piirivalvurid neid ähvardanud Vene sõjalaeva pikalt saatsid.

ÜRO julgeolekunõukogu on rahvusvaheline organ, mis vastutab rahu säilitamise eest.