Suurtele kortermajadele juba kehtiv nõue koguda eraldi biojäätmeid, nagu vanad lilled, kartulikoored või kalarapped, laieneb hiljemalt aasta lõpuks kõigile ja seda ka hajaasustusaladel. Näiteks hakkab uus kord kehtima Tallinnas juba juunist.

Inimestel tuleb otsustada, kas tellida biojäätmete konteiner koos äraveoga või panna need oma kinnistul kompostikasti, mis peab vastama kohalikule jäätme-eeskirjale ja olema linna või valla poolt arvele võetud.

Haapsalu servas elav Toivo Tomingas on komposti teinud juba aastaid poest soetatud kompostris.

"Sinna läheb muruniidet ja sööd ju rohkem suvel aedvilju, juurvilju, sellega tekib biojäätmeid rohkem. Kõik rändab sinna, kartulikoored, värgid," rääkis Tomingas.

Keegi ei keela kompostikasti ka ise ehitada. Levinud reegel on, kui kompostitakse toidujäätmeid, siis peab olema kast kinnine, et loomad ja linnud ligi ei pääseks. Kompostimise konkreetsed nõuded kehtestab siiski iga linn või vald oma jäätme-eeskirjas ja need võivad olla erinevad. Näiteks Harjumaal Saku vallas lubab eeskiri kompostida köögijäätmeid hajaasustusalal lahtises aunas.

Kõik linnad ja vallad saavad aga endale nüüd kohustuse mingil viisil kompostimist kontrollida.

Haapsalu linnavalitsus teatas, et kuna aega on veel aasta lõpuni, siis ei ole nad seda küsimust arutanud ja ühtegi seisukohta veel võtnud. Linnavalitsus keeldus lähematest kommentaaridest selle kohta, kuidas biojäätmete uus kord linnaelanike mõjutada võib.

Eesti probleem biojäätmetega on eelkõige nende sattumises segaolmejäätmete hulka ehk rahvakeeli tavalisse prügikasti. Maapiirkonnas see nii terav teema ei ole kui suures linnas ja kompostimine on osa maaelust.

Lääne-Nigula vallas asuva Urge talu näitel saab ka klassikalises kompostihunnikus komposti teha nii, et loomad ja linnud sinna pahandust tegema ei pääse.

"Mul on aed ümber ja tähtis on seda aiajäätmetega katta, muidu linnud tulevad. Muidu tekib mingi vareste koloonia," ütles Urge talu peremees Kaido Hinno.

Hinno ei osanud veel öelda, mida ta teeb, kui sellest ametniku silmis ei piisa. Aasta lõpuks selgub, kui palju on neid, kes pole biojäätmete äravedu tellinud ega andnud teada ka oma kompostikohast.

Järgmisel nädalal ametist lahkuva Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul tuleks inimestele teha esialgu pigem selgitustööd, kui sanktsioone rakendada. Riisalu usub, et Lääne-Nigulas hakkab kompostikasti tõendamiseks piisama fotost. Täpsed reeglid pole praegu seal veel paigas.

"Mina arvan, et see läbi pildi on praegu peaaegu enamuses omavalitsustes ja ma arvan, et me läheme sama teed. Ega me ei hakka küll kõiki majapidamisi läbi käima, meil pole sellist ressurssigi. Ma arvan, et inimesi võib usaldada ja pilt on piisav," lausus Riisalu.

Riisalu sõnul võivad külateed biojäätmete äraveo tõttu suurema koormuse alla sattuda, mis tähendab kasvavat kulu teehooldusele. Need, kes ise komposti teevad, ei pruugi Lääne-Nigulas siiski kinnise kasti nõudest pääseda, kuid Riisalu märkis, et paljudes hajaasustuspiirkonna taludes on selline juba olemas.

"Ütleme nii, et neil on kaks võimalust – kas soetada endale komposter või teha korralik kinnine kompostikast. Ma arvan, et enamikus majapidamistes on see olemas," ütles Riisalu.

Krista Kumberg elab Lääne-Nigula vallas Risti alevikus tiheasustusalal. Ka tema teeb aias komposti ja ütles, et jätkab komposti tegemist ka siis, kui nõuded rangemaks lähevad ja tuleb hankida kast. Kumbergi sõnul on rangem kontroll linnainimese nägu.

"Kui mina elaksin oma majas linnas ja minu aed oleks taskurätiku suurune ja naabrid oleksid kohe aia taga oma ilupeenarde ja grilliplatsiga, siis ma peaksin väga oluliseks ja mul juba oleks kompostikast ja võib olla isegi kaanekene peal. Aga kuna meil naabritega käib asi enam-vähem ühtemoodi, minu kompostihunnikud ei sega kedagi, siis ma ise heameelega jätkaks samamoodi kui praegu," lausus Kumberg.

Kuna kompostimisreeglid võivad olla omavalitsusüksustes erinevad, siis on nõuetes selguse saamiseks kõige targem pöörduda otse oma koduvalla või -linna poole.