Kerese sõnul tuli teisipäevane otsus uues kohtu koosseisus asja otsast peale arutada ootamatult. Varasematest kuulamisetest ja esitatud tõenditest saab ilmselt osa ka uues koosseisus arutades arvesse võtta.

"Kõhutunde järgi, ilma, et oleksin sellega seotud – ma arvan, et kindlasti on võimalik mingeid tõendeid vastu võtta hulgikaupa ja lugeda avaldatuks, mitte aega raisata sellega. Mõnede tõendite osas, millega on tekkinud vastuväiteid kaitsjate poolt, kes on menetlusse hiljem liitunud, seal lihtkorras vastuvõtmine võib-olla võimalik ei ole. Tunnistajate osas, ma arvan ka, et on võimalik neid kasutada, kas kõiki – selle osas pean seisukoha kujundama veel," rääkis Keres.

Mõistliku menetlusaja nõue kehtib kogu kriminaalmenetlusele selle algusest ehk Tallinna Sadama puhul 2015. aastast. "Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et keerukamates kriminaalasjades võib mõistlikuks menetlusajaks pidada kuni seitset aastat, nii et see on igal juhul ümber," sõnas Keres.

"Minu hinnangul on see asi tegelikult juba aegunud, aegus juba hiljemalt eelmise aasta sügisel. Aga selle osas me ei ole lahendit veel kuulnud, sest nagu kohus täna märkis, see oleks tulnud teha teatavaks eelmises kohtukoosseisus," sõnas Keres.

Kerese sõnul on taotlus menetluse lõpetamiseks juba esitatud ja praegu veel lahendamata. "Vaatame kõigepealt, mida selle taotlusega tehakse," ütles ta.

Tehniliselt poolelt on menetluse läbiviimine erinevatesse takistusse, mis on Kerese hinnangul olnud objektiivsed. Nende seas kaitsjate vahetused, koroonapiirangute tõttu edasi lükatud istungid ja süüdistatavate ning kaitsjate haigestumised. "Kuna süüdistatavaid ja kaitsjaid on selles menetluses nii palju, et tõenäosus, et igal nädalal midagi nässu läheb, on suurem kui tavalistes protsessides," ütles Keres.

Kerese hinnangul on kõikide süüdistatavate peale kokku läinud protsess maksma ligikaudu miljon eurot. "Kuuekohaline number, mis läheneb seitsmekohalisele," ütles ta.

Vahter: mahukas kohtuprotsess võtab paratamatult aega

Staažika kohtuteemadega tegeleva Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri sõnul on Tallinna Sadama kohtuasi väga mahukas ning sellise protsessi juures on kohati paratamatu, et kulub tavalisest kauem aega.

"Eks tavalise inimese seisukohast ongi arusaamatu, miks see nii kaua venib. Aga siin tuleb aru saada, et see ongi väga mahukas asi. Mingis mõttes on see ka paratamatu," ütles ta.

"Kui tõendeid on väga palju ja tunnistajaid on väga palju, siis neid tulebki küsitleda. Tunnistajad annavad üles prokuratuur ja advokaadid. Kui neid on väga palju ja kohus ütleb, et nad on vajalikud tunnistajad, siis järelikult tuleb nad kohtus üle kuulata. Kui neid on väga palju, siis see kõik paratamatult võtab aega," kirjeldas Vahter.

Vahter märkis, et erinevalt mõnest suurest riigist ei ole Eestis võimalik pidada kohtuprotsessi igapäevaselt seda otsast lõpuni läbi arutades. "Eestis on vähe inimesi, kõik tegelevad väga paljude asjadega. Praktiliselt ei ole võimalik tagada seda olukorda, et inimesed, kes osalevad ühel protsessil, ei tegeleks mitte ühegi teise asjaga ja saaks piltlikult öeldes 60 või 100 päeva järjest tegeleda ainult ühe kohtuasjaga," rääkis ta.

Menetlused, mis kohtus tavalisest kauem aega võtavad, on üldiselt seotud keeruliste majanduskuritegude ja maksukuritegude menetlemisega, märkis Vahter. "Tegelikult venivad ka mitmed teised asjad, aga need pole nii kuulsad. Seal pole tuntud inimesi kohtu all, seal pole korruptsioonisüüdistust või midagi muud. Need on lihtsalt väiksemad ja neid pole keegi tähele pannud," sõnas ta.