"Kehv on liiga leebe sõna selle kohta, mis meile riigi rahanduses ja majanduses prognoosis vastu vaatas. Päris tõsiselt - eelarve nominaalne puudujääk on 500 miljoni juures juba järgmiseks aastaks. Ja see 500 miljonit on see puudujääk, mis on tänaste eelarvearvutuste kohaselt, aga meil on sealt puudu kaitsekulutuste tõstmine ja paljud muud kulud, mis tuleb sisse arvutada. Tegelikult on seis ikkagi väga-väga halb ja palju halvem kui me arvasime kõneluste laua taha istudes," ütles Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas ERR-ile.

Kallas rääkis, et Eesti 200 on koalitsioonikõnelustel kogu aeg partneritele rääkinud, et kõigepealt tuleb otsa vaadata neile kuludele, mis on lühiajaliselt riigieelarvesse sisse kirjutatud, aga üle tuleks vaadata ka pikaajalised kulud.

"Me ei suuda sellise miinusega, ükskõik kui palju me kuskilt mingeid makse tõstame, kuhugi ratsutada. Riik tuleb ikkagi uuesti korda teha. See on olnud meie põhipositsioon ja me oleme nüüd mitu päeva nendele kuludele koos partneritega otsa vaadanud. Meie jaoks on esimene prioriteet kulud kontrolli alla saada, sest praegu nad ei ole kontrolli all," sõnas Kallas.

Ta lisas, et kui kulud on kontrolli alla saadud ja võimalikud kärpekohad tuvastatud, alles siis saab arutleda selle üle, kas on võimalust ja vajadust ka maksudega tegeleda.

"Me ei saa minna makse tõstma enne, kui me ei ole paika pannud, kuidas me kulud kontrolli alla saame. Kui kulud ei ole kontrolli all, siis maksutõus ei lahenda probleemi. Siis me lihtsalt korjame inimestelt raha kokku, aga tegelikult meie kulud ei ole kontrolli all. Kulude kontrolli alla saamine on olnud kõige raskem ja valusam periood läbirääkimistel," tunnistas Kallas.

Samas märkis Eesti 200 asejuht, et läbirääkimiste laual on arvutustena olnud kõik maksud.

"Läbirääkimiste laual on arvutustena kõik maksud. Me arutame kõike, aga meil ei ole lõplikku kokkulepet. Me ei ole öelnud, et mingi maksuarutelu oleks meie jaoks tabu, aga me ei tee maksuarutelu ja maksuotsuseid enne, kui oleme kulud kontrolli alla saanud."

Ta täpsustas, et jutt ei käi riigi ühekordsetest investeeringutest, vaid jooksvatest püsikuludest, mida tuleb kärpida.

"Riigi jooksvad püsikulud on eelneva viie aasta jooksul meeletu kiirusega kasvanud ja neil ei ole katet. Meil ei ole tulukatet eelarves ja samal ajal on kasvanud riigivõlg ja tõenäoliselt kasvab veel lausa 50 protsendi võrra. See tempo on väga kiire. Sisuliselt on hetkel tegemist eelmise viie aasta jooksul tehtud otsuste väga valusa ümbervaatamisega," sõnas Kristina Kallas.

Võrklaev: laual on reformid, kärped ja maksud

Reformierakonna poolt koalitsioonikõnelustel osalev Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et Eesti on olnud viimastel aastatel erinevates kriisides, mistõttu on tulnud teha vajalikke kulutusi ning nüüd on täiendav vajadus investeerida kolm protsenti SKP-st ka kaitsekulutustesse. Kõik see on pannud eelarve raskesse seisu.

"Me arutame erinevaid reforme, erinevaid kokkuhoiukohti ja erinevaid tulusid samuti, et vajalikke kulusid katta ja riigieelarve elujõuline hoida. Niikaua kui me ei ole kokku leppinud, niikaua ei saa ma ka detailidest rääkida. Kui ma seda teeksin ja ütleksin avalikult välja, mis on Reformierakonna vaatest õige, siis ilmselt me laua taga kokkuleppele ei jõuakski," sõnas Võrklaev.

Ta ütles, et kõnelejad on küsinud rahandusministeeriumist erinevaid arvutusi ja mõjusid ning nende sees on ka erinevad maksumuudatused.

"Oleme arutanud kõike ja vaadanud ka kastist välja. Aga kui saame kokkuleppele, siis saame öelda. Eile (teisipäeval – toim) olime koos öötundideni. Aga soov kompromissile jõuda on tugev," kinnitas Võrklaev.

Läänemets: kodualuse maamaksu vabastus võib muutuda

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles kolmapäeval ERR-ile, et maksupaketis kõnelejad kokku leppinud ei ole, mistõttu ei saa ka midagi konkreetset välja öelda.

"Meil on laual käinud kõik versioonid - on vaadatud käibemaksu, tulumaksu ja on olemas veel igasugu olulisi vahendeid maksude näol, näiteks et vähem saastada ja prügi toota."

Küsimusele, kas kõne all võiks olla ka uued maksud, näiteks varamaksud, vastas Läänemets, et praegu sinnapoole teel ei olda, et uue maksuna viidaks sisse näiteks kinnisvaramaks.

"Aga vara on ka igasugust. Ka maa. On räägitud, et kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamiseks on võimalik kodualuse maamaksu vabastus kaotada või anda otsustus omavalitsustele: kes tahab, jätab alles, kes kaotab."

Läänemets lisas, et tema kärpe-usku pole, kuid kokkuhoiukohti on ilmselt vaja otsida.

"Meie oleme teinud ettepaneku, et teeme targalt ja mõtleme läbi protsessid ministeeriumides ja asutustes, et kas saame tööjõukulusid kokku hoida näiteks digitaliseerimisega jms."

Läänemets lisas, et sotside seisukoht on kõnelustel, et kui kokkuhoiukohti on vaja leida, siis ei tohi halveneda väiksema sissetulekuga inimeste olukord.

Sikkut: laual on olnud kõik maksumuudatused

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikme Riina Sikkuti sõnul on maksumuudatustena olnud laual erinevaid variante.

"Laual on olnud absoluutselt kõik maksumuudatused – nii erandite kaotamine, määrade tõus kui ka uute maksude kehtestamine on olnud laual, kõige üle arutatakse. /.../ Aga kokkulepet ei ole. Kombinatsioone, mida moodustada saab, on erinevaid. Seal on tegelikult väärtuspõhised valikud, et kui täiendavaid tulusid vaja on, siis mis need mõistlikumad valikud oleks või milline on kompromissettepanek. Aga kuna kokkulepet ei ole, siis tõesti ei saa ühegi maksu osas öelda, et vaat see tuleks nüüd ära teha," rääkis Sikkut "Ringvaates".

Sikkut ütles, et kehva eelarveseisu tõttu on kaheldav nelja aastaga eelarvetasakaaluni jõuda. "Arusaam sellest, et on võimalik olla tasakaalu lähedal, on vajalik, aga tõesti, ka praegu me ei tööta selle eesmärgi nimel, et järgmisel aastal või nelja aasta perspektiivis jõuda täiesti nominaalsesse tasakaalu," rääkis ta.

Sikkut ütles "Ringvaates", et ministrite jaotuses veel ametlikke kokkuleppeid pole tehtud. Küll aga on selge, et kliimapoliitikale on vaja poliitilist juhti.

"Me tõesti lepime kokku sisu, siis ministeeriumite arvu ja siis hakkame portfelle jagama. Aga on arusaam, et meil on vaja roheleppe küsimuses ühelt poolt ühiskonda kaasa võtta, aga ka sisulisi muudatusi teha ja õiguslik raam luua ning see nõuab väga selgelt poliitilist juhtimist. Nii et on vaja ministrit, kes vastutab kliimapoliitika eest," rääkis ta.

"Ma tahaks praegu öelda, et rohkem ministeeriume kindlasti olema ei saa. Küsimus on, kas keegi praegustest ministritest hakkab ka kliimapoliitika eest selgemini vastutama või on portfelle vähem, aga see on aruteluküsimus pärast seda, kui sisuteemades kokkulepped saadud," ütles Sikkut.

Neljapäeval kell 10.30 tutvustab rahandusministeerium kevadist majandus- ja rahandusprognoosi, mida on juba tutvustatud ka koalitsiooniläbirääkimistel osalejatele ja mis on aluseks ka koalitsioonileppe valikute tegemisel. Seekordses prognoosis on rahandusministeerium rohkem tähelepanu pööranud riigirahanduse olukorrale ja pikaajalise vaatega seotud väljakutsetele. ERR-i portaal näitab neljapäeval pressikonverentsi otseülekandes.