"Mina tahaks ikkagi kõige rohkem rõhutada seda, et kui me ütlesime, et parlamendil on puudulik legitiimsus, kuna e-valimised on küsimärgi all, siis nüüd ma ütleks selle valitsuse kohta samamoodi, et ilmselgelt puudulik legitiimsus. Kõik see, mis nad on koalitsioonileppesse kirja pannud, ei ole saanud valijatelt mingit mandaati. Ükskõik kas me räägime siin majandusest, regionaalpoliitikast või siis väärtusteemadest – homoabieludest või eutanaasiast – see ei ole saanud valijatelt mingit mandaati. Need ei olnud teemad enne valimisi ja keegi ei küsinud selleks valijatelt luba," ütles Helme ERR-ile.

Helme sõnul oli ka enne valimisi teada, et erakonnad soovivad makse tõsta, kuid sellest nad ei rääkinud. Koalitsioonileppesse kirja saanud maksutõusud on võimalikest kõige halvemad, märkis Helme.

"Nad on tegelikult väga selgelt Reformierakonna nägu. Nad on vaesemat elanikkonda ja maapiirkondades elavat inimest rohkem karistavad. Käibemaksu tõus on kõige laiapõhjalisem tarbimismaks ja tarbimismaksud löövad alati kõige rohkem neid inimesi, kellel on väiksem sissetulek," ütles ta.

Helme sõnul ei ole maksutõusude vajaduse taga möödunud valimiste järgne kehv eelarvedistsipliin, vaid viimase paari aasta poliitilised otsused.

"Esimene, kõige rängem otsus, oli mitte reageerida energia energiahindade tõusule. See lükkas Eesti majanduse langusesse. Kui see langus jõudis kohale meil eelmisel aastal, siis oli näha, et maksulaekumised ei tule enam täis. Ja see tulupool pani edasi samasuguses trendis nagu oli koroonajärgse majanduse taastumise pilt. Tõepoolest, majandus taastus hästi, majandus kasvas hästi, maksulaekumised olid väga suured, aga energiakriis, mis juba jääb puhtalt Kaja Kallase aega, rikkus ära meie majanduskasvu ja seetõttu ei ole võimalik selle kulupoole kasvuga jätkata," rääkis Helme.

Helme sõnul tuleks eelarve tagasi tasakaalu saamiseks keskenduda majanduskasvuks sobiliku keskkonna loomisele. "Iga protsent majanduskasvu toob mitusada miljonit maksulaekumist. Tänane valitsus vastupidi on otsustanud astuda samme, mis viib meie majanduse veel sügavamasse kriisi lähiaastatel," ütles Helme.

Helme sõnul peaks valitsus maksumuudatuste asemel keskenduma energiapoliitika korrastamisele. "Kui selle oleks korda teinud, kasvõi nüüd pärast valimisi elektrihinna, gaasi ja muud kütusehinnad alla saanud, siis see oleks andnud majandusele uue kasvuhoo ja ma arvan, et me oleksime ikkagi siin kolme-nelja aasta perspektiivis liikunud palju jõudsamalt eelarve tasakaalu poole, kui me liigume praegu," ütles ta.

Eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks pole Helme hinnangul tarvis tõsta ühtegi maksu. "Meie erakonna positsioon on, et ei mingeid uusi makse, ei mingeid maksutõuse. Kui üldse midagi arutada, siis ikkagi maksulangetusi ja esimeses järjekorras oleks pidanud hakkama langetama neid makse, mis pärsivad majandusarengut. Ütleme siis kogu energiasektoris oleks pidanud kas aktsiise langetama või vaatama, kuidas saada energiat odavamaks läbi riigi riigifirmade, siis hinna ja kasumipoliitika," rääkis ta.

"Kui mult küsida, et millist maksu tõsta selle jaoks, et eelarvet lappida, siis minu vastus tegelikult ikkagi jätkuvalt on, et mitte ei tule eelarve lappimiseks makse tõsta, vaid langetada," ütles Helme.

Tulude suurendamiseks tuleks Helme sõnul soodustada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja suurendada eksporti.

"Ja noh, muidugi, kui üldse mõelda, mida me peaksime maksustama, siis suuri rahvusvahelisi korporatsioone tuleks rohkem maksustada, mitte Eesti-siseseid väikeettevõtteid või Eesti-sisest tarbimist," rääkis Helme.