ERR-i uudisteportaal avaldab 5. märtsi valimiste eelse viimase suure debati selle osa üleskirjutuse, kus oli juttu riigieelarve halvast seisust ning selle kordategemise võimalustest. Arutelu juhtisid ajakirjanikud Liisu Lass ja Andres Kuusk.

Liisu Lass: Küsimus kõigile. Eelarvemiinus paisub nagu pärmi peal, raha on kuskilt juurde vaja. Kas me nüüd olemegi selles seisus, et makse tuleb tõsta või siis laename edasi?

Jüri Ratas (Keskerakond): Jah, ma tahan öelda, et mitte ainult inimesed ei ole maksumaksjaid, vaid ka ettevõtted on maksumaksjad ja me ei tohi lasta ettevõtteid pankrotti. Kas tuleb laenata? Jah, raha tuleb laenata, et teha investeeringuid. Kui me räägime teedeehitusest, [siis] me oleme jäänud väga hiljaks sellega. Me täna laename kindlasti palju kõrgema intressiga, kui seda oleks saanud 20 aastat tagasi, aga seda tuleks teha.

Ja ma ei ole nõus sellega, et ei ole midagi tehtud energiasektoris, et toetada meie inimesi, meie ettevõtteid. Põlevkivis on 1000 MW pandud reservi. Aasta tagasi olid võrgutasud null protsenti, samuti oli hinnalagi pandud.

Ma olen Lauri Hussariga väga nõus LNG osas – kindlasti tuleb [see] ära lahendada järgmiseks kütteperioodiks, ma usun, et see on ainumõeldav. Edasi ma tahan öelda, et minu meelest on tähtis see, et need samad asjad, mida on ettevõtjad ise öelnud: võrgutasud nulli, taastuvenergia tasule hinnalagi – need oleks need asjad, mis säästaksid täna ettevõtjaid.

Ja viimane asi. Me toetasime Isamaa, EKRE, Keskerakonna valitsuses radariinvesteeringut, et me suudaksime maapealseid tuuleparke hakata rajama. Tuulepargid tuleb ära rakendada!

Andres Kuusk: Jah, me läksime natukene kõikehõlmavaks praegu. Me proovisime juhtida teid ikkagi eelarvepoliitika juurde, sest ma arvan, et see on üks küsimus, mis ka ERR-i debattides on jäänud vähe kajastatuks. See on põhimõtteline maailmavaateline küsimus.

Liisu Lass: Kaja Kallas, Reformierakond on olnud alati selline nii-öelda eelarvetasakaalu partei ja nüüd me oleme kohas, kus tagasiteed ei ole enam, või?

Kaja Kallas: Me oleme kohas, kus meil on kolm suurt kriisi ja meie saime päranduseks eelarve, kus haigutas 1,27-miljardiline auk. Me proovisime seda tasakaalu saada ja tõepoolest – 2021. aastal oli puudujääk 2,3 protsenti ja 2022. aastal jääb alla kahe protsendi. Kõige suurem puudujääk oli 2020. aastal, kui see oli 5,5 protsenti.

Aga kui siin öeldakse, et tuleb laenu võtta investeeringuteks, [siis] Eesti riik on investeerinud keskmiselt 5–6 protsenti SKT-st aastas ja kui me kõik selle teeks laenu arvelt, siis meil oleks see puudujääk niivõrd suur. [Nii] et igal juhul laenu tuleb võtta, aga mitte püsikuludeks. /---/

Energia poole pealt – küsimus on ju selles, et meil on liiga vähe energia tootmist ja liiga suur nõudlus, ehk siis toetustega me seda probleemi ei lahenda, vaid meil on vaja teha investeeringuid, et tuleks taastuvenergiasse rohkem tootmist… (saatejuhid katkestasid – toim.)

Kuusk: Aitäh, ma ei taha olla väga ebaviisakas, aga proovime jääda ühe minuti piiresse.

Lass: Martin Helme, kui EKRE oli valitsuses, oli ka selline mõnus laenuvõtmise periood. Kas valitsuses olles jätkaksite seda?

Martin Helme (EKRE): Ma kohe vastan sellele, aga ma pean kaks asja ära õiendama. Esiteks Lauri [Hussar]  lihtsalt viskab villast, kui räägib, et ei ole ühtegi otsust tehtud. Tuhat megavatti (1000 MW) reservvõimsust Narvas – andsin ise korralduse 2019. See on väga oluline otsus – muidu meil ei oleks täna Narvas seda tootmisvõimsust ja me oleks pimedas. Teiseks õlitehase investeering, millele kaklesid kõik liberaalid vastu küünte ja hammastega – väga oluline investeeringuotsus.

Kolmandaks Kaja, sa räägid kogu aeg sellest miljardilisest [eelarveaugust] või nüüd on juba 1,2-miljardine auk – seda ei olnud ju tegelikult. See oli RES-i prognoos, mis oli algusest saadik vale ja lõpuks see miinus oli 250–260 miljonit ehk miljardi võrra väiksem. Ma teadsin ette, et see nii on! Sa ikka räägid, nagu see oleks päriselt! Ma teadsin ette, et see on vale. Panime selle numbri sinna seepärast, et me teame, et see lihtsalt prognoosidega 2020. aastal oli võimatu midagi ennustada.

Eelarve tasakaal ei ole minu jaoks fetiš teema. Eelarve tasakaal on instrument, millega juhime majandust nii, nagu seal seina peal kirjas on ja majanduslanguse olukorras on täiesti loomulik ja endastmõistetav … (ajakirjanikud katkestasid) ... ja majanduskasv tuleb sellest, et me stimuleerime majandust languse perioodil.

Helir-Valdor Seeder (Isamaa): Pikas perspektiivis ei tohi ju riik üle jõu elada, ei keskvalitsus ega ka kohalikud omavalitsused. Nüüd Lauri idee, et võiks viia sisse neljapäevase töönädala (Lauri Läänemetsa vahelehüüe: kõigile, kes õpivad!) - sellega nüüd ühiskondlikku jõukust väga juurde ei loo ja eelarvet tasakaalu ei vii, kui meil ka arstid ja politseinikud neljapäevasele töönädalale lähevad. Ma arvan, et see ei ole ka realistlik, täna.

Tark laen, millega investeeritakse ja toetatakse majanduskasvu, seda ei tohi karta. See on kindlasti mõistlik. Ja kui me räägime siin säästmisest, et millised need allikad võivad olla – säästa tuleb tegelikult igas valdkonnas. Ja ma toon lihtsalt ühe näite: kakskeelne haridussüsteemi ülal pidada on tunduvalt kallim kui üks ühtne eestikeelne haridussüsteem, mis Isamaa initsiatiivil on täna seadustatud ja mille loodetavasti järgmised valitsused ellu viivad. Aga see on ka säästliku ressursi kasutamise üks võti.

Lass: Lavly Perling – kas te lähete siis kärbete peale või on ikkagi variant võtta laenu või tõsta makse?

Lavly Perling (Parempoolsed): Kui me räägime riigi rahandusest, siis on oluline silmas pidada kolme asja. Esiteks prognoos. Parempoolsed olid need, kes juba seitse-kaheksa kuud tagasi ütlesid: stopp, meil on suur majanduslangus ees. Eelarve, mis tehti, tehti hullumeelse optimismi pealt. See on kindlasti esimene, mida lubada ei saa. Teine küsimus, lihtne asi on ka see, et riigieelarve peab olema lihtsasti loetav, arusaadav ja sealt peab olema täpselt mõistetav, kuhu raha kulutatakse.

Kolmas teema on laenuteema. Laen ei ole tabu, aga laenu puhul on oluline vaadata, mis tingimustel teda võetakse ja kuhu teda kasutatakse. Laenu kasutamine püsikuludeks – see, kus me täna räägime intressidest, mis on juba kolmekohaline arv miljonites – see on vastutustundetu, see on tulevaste põlvede arvelt elamine!

Kuusk: Lauri Hussar, kes siis Eesti 200 krokodillide komisjoni kuuluma hakkaks?

Lauri Hussar (Eesti 200): No Eesti 200-s on väga tugevaid rahanduseksperte ja mõned neist on muuseas ka Cambridge'i ülikooli lõpetanud. Aga kui ma vaatasin nendele numbritele otsa, siis kui me samamoodi jätkame seda SKP miinuse kasvatamist, siis aastaks 2026 on meie eelarve miinus juba 30 protsenti SKP-st. Ja see on nüüd küll selline number, mille osas peaks kõigil häirekellad helisema lööma!

Eesti 200 on siin kindlasti seda meelt, et me peame viima läbi olulise ja väga suure riigiaparaadi reformi, leidma need kokkuhoiu kohad, leidma optimeerimiskohad, tegema ka ära nulleelarve selleks, et me saaksime eelarve kulud kontrolli alla ja vabaneva raha – kui seda tekib –  saame suunata mujale. Lisaks sellele kindlasti tuleb läbi viia ka personaalse riigi reform, selleks et tulevikus me saaksime hakata maksma diferentseeritud, vajaduspõhiseid toetusi.

Kuusk: Kas nulleelarve tulemus ei või null olla, kuna [riigieelarve] enamus kulusid on fikseeritud?

Hussar: Kui ma vaatan siin, et siseminister (Läänemets - toim.) leidis oma eelarve realt seitse miljonit hariduskuludeks, siis kindlasti on eelarves raha küll, aga tuleb see raha lihtsalt üles leida ja tuleb kas siis õigele reale panna või tuleb need eelarveread ümber teha.

Kuusk: Ma annan kaks lauset Jüri Ratasele ja meil on uus kiht kohe lauda tulemas.

Ratas: Eesti Panga prognoosi kohaselt on meil eelarvepuudujääk 4,6 protsenti. Mina ei ole küll Cambridge'i [lõpetanud], ma olen Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud, aga ma arvan, et käib ka see. Kolm asja selles eelarves. Üks: tuleb ausalt välja öelda, et sellise maksubaasiga sellist heaoluriiki tegelikult me üleval ei hoia – see toimub ainult defitsiidi ja defitsiidi suurenemise arvelt. Mis tuleks teha, ma ütleks, kolm asja. Kõigepealt tuleks öelda välja ausalt, et tuleks viia sisse astmeline tulumaks. Teiseks ma arvan, et see pikaajalise hoolduse küsimus tuleb ära lahendada ja see on üks võimalus, on hoolduskindlustusmaks, et selline fond tekiks. Ja kolmandaks ma üldse ei naeruvääristaks – mida meiega alustasime juba, aga see valitsus sai otsa – tegelikult see eelarve revisjon tuleks läbi viia küll ja seal on vaja poliitikute tahet ja ametnike koostööd.

Kuusk: Meie sotside eelarvepoliitikat ei olegi veel kuulnud!

Lauri Läänemets (SDE): Jah, üks vasakpoolne erakond võiks ka parempoolsete seas rääkida. Meie nägemus on teistsugune. Kõigepealt maksusüsteem teenib alati mingisuguseid eesmärke, meie nägemuses, kui me räägime maksudest või laenudest, siis kõige tähtsam on see, et meil oleks targad inimesed, oskustega inimesed ja terved inimesed. Eestis lähevad inimesed ainuüksi pensionile kümme aastat varem tervislikel põhjustel, ehk siis tasub [ära] iga euro, mis me panustame haridusse, tervishoidu – see tuleb majanduslikus mõttes tagasi.

Aga kui nüüd räägitakse kärpimisest, siis teate – see ei ole lihtsalt võimalik! Võtame nüüd kulutused: 2,6 protsenti SKP-st on meil eelarvepuudujääk. Kui me paneme sinna riigikaitse kulutuste summa ja lisame sinna selle vajaduse, mis tuleb praegu tervishoidu panustada, siis see summa on igal aastal miljard!

Ühesõnaga ma tahan öelda, et lihtsalt kärpides ei ole võimalik seda tasakaalu täna saavutada ja me oleme ausalt öelnud, sotsiaaldemokraatide programmis on täpselt samamoodi nagu Keskerakonnal – astmeline tulumaks. Me soovime, et jõukamad inimesed, kellel on võimalus, panustaks Eesti ühiskonda rohkem. Kui nad aitavad – maksad näiteks 50 eurot kuus rohkem maksu – aga aitad sellega kuskil Eesti lapsi või eakaid inimesi, siis see peaks olema nagu auasi.