Kallas kinnitas "Esimeses stuudios", et riigirahanduse kehv seis oli enne valimisi teada. Ta lisas, et võrreldes selle ajaga on aga olukord veelgi muutunud.

"See, mis on muutunud, on see, et kui eelmise majandusprognoosiga nähti majanduse seisu natuke paremates värvides, siis nüüd on prognoosi korrigeeritud allapoole," sõnas ta.

Kallase sõnul lootis Reformierakond valimisprogrammi koostades, et majandus pöördub kasvule ja seetõttu pole vaja makse tõsta.

"Aga meie kulutused on suurenenud. Kui võtate julgeolekukulutused, mida peame tegema, et tõsta oma kulutused kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, siis see pole seepärast, et me tahame, vaid me peame, sest julgeolekuolukord on selline."

Saatejuht Johannes Tralla tõi välja, et valimiste eel ei rääkinud Reformierakond maksude tõstmisest, kui erakonnalt kulutuste katteallikate kohta uuriti.

"Ega meil ju sellist plaani ei olnudki. See lootus, et me suudame siiski katta seda muud moodi, oli," vastas Kallas.

Kallas märkis, et Reformierakond küsis valimistel mandaati, et tõsta kaitsekulutused kolmele protsendile.

"Kas keegi arvab, et see on tasuta? Ei. See oli mandaat, mida me küsisime. Teine, milleks me küsisime mandaati, oli maksuküüru kaotamine, mis tõesti maksustab kõrgemalt 1200–2100 eurot teenivaid inimesi ja selle tõttu tegelikult see pole õiglane ja karistab palgatõusu," rääkis ta.

Kallas lisas, et makse ei tõsteta lihtsalt tahtmise pärast.

Saatejuhi väitele, et Reformierakond kasutas samas võimalust maksutõusudest valimiskampaania ajal mitte rääkida, vastas Kallas: "Sellepärast, et see on ebapopulaarne. Väga lihtne, see ongi ebapopulaarne."

Kui saatejuht viitas, et siis ei oleks Reformierakond valimisi nii suurelt ka võitnud, ütles Kallas, et siis oleks valimised võitnud erakonnad, kes oleks teinud lihtsalt suuri kulutusi.

Kallas ütles, et tegelikult oleks võinud juba 2019. aastal võimul olnud valitsus (Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa) maksubaasi laiendada või kulutusi kärpida.

"Nad ei teinud kumbagi, vaid suurendasid hoopis kulutusi. Meie üritame olla ausad, et see on see seis, me üle võimete elada ei saa," ütles ta.

"Tõenäoliselt meid järgmistel valimistel selle eest ka karistatakse, aga ma loodan, et vähemalt järeltulevad põlvkonnad saavad aru, miks me seda oleme teinud – sest me tahame, et Eesti iseseisvus säiliks, et Eesti iseolemine säiliks samamoodi," lisas ta.

Tulumaksu tõstmisest rääkides ütles Kallas, et seda ei tehta sellepärast, et katta maksuküüru kaotamise lubadust. Ta lisas, et alguses on tulumaksu reformi hüpe valus, kuid enamik inimesi sellest võidavad. "Aga edaspidi peaks minema lihtsamaks, kui rasked ajad on selles võtmes üle elatud, et palgad tõusevad järele."

Käibemaksu tõus kahe protsendipunkti võrra on Kallase sõnul vajalik, et heaoluriigi kulusid, ka julgeolekukulusid katta. "Käibemaks puudutab kõiki, julgeolek puudutab ka kõiki. Pole õiglane, et keegi jääks sellest eemale. Ja positiivne selle puhul on see, et kõik see käive tehakse Eestis, see raha jääb Eestisse," sõnas ta.

Majutusasutuste käibemaks tõuseb aga seniselt üheksalt protsendilt 22 protsendile. Kallas põhjendas seda otsust sellega, et kui inimestel läheb olukord keerulisemaks, siis ei ole õiglane, kui hotell, mis on luksuskaup, on madalamalt maksustatud. "See pole kulutus, mida inimesed peavad tegema. See pole sama nagu ravimid," märkis ta.

Kallas ütles, et mõjuanalüüse selle kohta veel ei ole, kuidas maksutõus Eestis ööbimiste arvu mõjutada võiks.