Võrklaev ütles, et üks osa omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest on lubada omavalitsustel otsustada, kas kaotada oma territooriumil kodualuse maa maksu vabastus ning lubada ületada ka kümneprotsendine aastane maamaksu tõus.

"Maamaksuvabastus jääb omavalitsuste otsustada ja ka 10 protsendi aastas tõusu piiri ületamise ja erisuste osa jääb nende otsustada. Omavalitsuste pädevuses on seda mudelit muuta ja omavalitsusi võib minu hinnangul rohkem usaldada, sest seal on kompetents olemas," lausus Võrklaev.

"Raam on läbi mõeldud, minu soov ja ettepanek oli, et lõplik valem pannakse paika koostöös omavalitsusjuhtidega," lisas ta.

Kümneprotsendise maamaksu tõusu piir aasta kohta hakkab Eestis kehtima järgmisest aastast, et pärast mullust hindamist mitu korda tõusnud maa väärtus ei kanduks korraga üle maaomanike maamaksuarvetele.

Võrklaeva sõnul tasub omavalitsustele anda õigus seda piiri nihutada, sest nemad saavad oma elanikega suheldes kõige paremini aru, kus piir asub.

"Ma olen kindel, et omavalitsused tajuvad seda piiri ise paremini, kuhu maani saab aastase tõusu piiri tõsta. Omavalitsused saavad suhelda elanike ja ettevõtjatega, näiteks välja pakkuda, et nende lisaprotsentide eest teha näiteks uue lasteaia või mõne tee korda. See eeldab muidugi omavalitsustelt teatud julgust, aga samas on see võimalus kohalikele asju omavahel kokku leppida ja ära teha," lausus Võrklaev.

Omavalitsuspoliitikutel ei pruugi julgust jaguda

Uue koalitsiooni plaan võib üllas olla ja valimiseelsetes kampaaniates on omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine pikalt kõlanud, kui praktikas pole kohalikel võimulolijatel julgust oma elanike maksukoormust tõsta, ütles ERR-ile Kiili vallavanem Aimur Liiva.

"Kahtlemata ei ole see populaarne otsus. See, et see kodualuse maa maksu vabastus riigi poolt kunagi tehti, oli suur viga. See oli esimene otsus populistlikus laines, mille järgnes terve laulupidu: Tallinna tasuta ühistransport, teise pensionisamba vabaks laskmine. Selliseid rumalusi tuli järjest, keskvõim tahtis inimestele meeldida, aga tegelikult sekkuti omavalitsuste toimimisse ja võeti tulud ära. Nüüd ei ole see tagasipööramine lihtne – teha need otsused kohalikul tasandil," lausus Liiva.

Liiva tõi näiteks, et praegu ei kasuta omavalitsused sedagi võimalust, et küsida maksimaalne määr lasteaiatasu ehk 20 protsenti alampalgast. "Ainult kaks omavalitsust julgeb seda teha: meie ja Saue vald. Ülejäänud loobuvad täiesti legaalsest võimalusest saada tulu eelarvesse. Aga julgust, et kehtestada kohalikke makse – selleks on vaja volikogudes konsensust ja ma ei näe, et see oleks realistlik. See on koalitsiooni poolt tore retoorika, aga ma kardan, et see ei tööta, " lausus Liiva.

Samamoodi poleks praktikas abi aastase maamaksutõusu kümneprotsendise ülempiiri nihutamisest, isegi kui käitutaks, nagu Võrklaev välja pakub, et räägitakse see võimalus läbi kohalike elanike ja ettevõtjatega, nentis Liiva.

"See töötaks vanades demokraatiates – Rootsis, Norras, kus kogukonnaga lepitakse kokku, et järgmised 10 aastat maksame mingit kohalikku maksu, et midagi ehitada. Sealgi oleks sellele vastuseis, aga see oleks seal mõeldav ja tehtav. Eestis ei ole ühiskond veel nii kaugele jõudnud ja meil pole veel ka sellist jõukust. Praktika on ju see, et ei julgeta ka täit lastaiatasu küsida ja enne valimisi tulevad hoopis need kampaaniad, et kaotame lastaiatasu üldse ära," lausus Liiva.

"See oleks poliitiline enesetapp ja kui mõni poliitik sellega välja tulekski, siis kutsutakse ta poliitiliste kolleegide poolt kiiresti tagasi. See on väga halb praktika, kui keegi seda teeb. Isegi meil Kiili vallas ei ole sellist poliitilist valmisolekut," lisas vallavanem.

Eesti suuruselt teisest omavalitsusest, Tartu linnast, öeldi ERR-ile, et kodualuse maa maksu muudatuse kohta ei ole praegu piisavalt infot, mille põhjal oleks Tartu linnal võimalik teha omapoolseid otsuseid.

"Loomulikult arutame seda võimalust, kuid praegu on sellest vara rääkida," ütles abilinnapea Priit Humal.

Tallinna kesklinn aastal 2022 on väärt sama palju kui aastal 2001 kogu Eesti

Maa-amet tegi 2022. aastal maa korralise hindamise, mille tulemusel maa väärtus tõusis oluliselt. Eesti keskmisena maa väärtus tõusis rohkem kui kaheksa korda: kui 2001 tehtud hindamise järgi oli see 3,945 miljardit eurot, siis 2022 hindamise järel 32,5 miljardit. Ainuüksi Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumi maa väärtus on 2022. aasta hindamise seisuga 3,673 miljardit eurot.

Mõnes piirkonnas oli kasv mitmekümnekordne: näiteks Rae vallas Järvekülas kasvas uue hindamisega maa väärtus 33,6 korda, Lääne-Harju vallas Kulna külas 56,7 korda, Hiiumaal Kärdla-Nõmme külas 44,8 ja Saku vallas Tammemäel 44,1 korda.

Et maamaks ei tõuseks sama järsult, seati tõusule piir: maamaks saab kasvada aastas maksimaalselt 10 protsenti ning senise maksimaalse maksustamismäära 2,5 protsendi asemel saab järgmisel aastal ülempiiriks üks protsent. Nagu öeldud, on koalitsiooni plaan lubada omavalitsustel aastase kasvu piir soovi korral ületada.

Maksuameti toodud näites, kui tänavune maksustamishind on kodualusel maal 2400 eurot, siis 2,5-protsendise maksumääraga peab koduomanik maksma 60 eurot. 2024 aga tõuseb selle maa maksustamishind 20 000 euroni ning maamaksusumma oleks näiteks 0,5-protsendise maksumääraga 100 eurot; kuivõrd aastase maksutõusu ülempiir on 10 protsenti, maksab omanik 66 eurot.

Hindamise tulemused 2023. aastal maamaksu veel ei mõjuta, need võetakse kasutusele alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Uued maamaksumäärad kehtestavad kohalikud omavalitsused hiljemalt tänavu 1. juuliks.

Maamaksu arvutamisel kasutatava maa hinna määrab korralise maa hindamise põhjal maa-amet. Et edaspidi vältida maa väärtuse hüppelist kasvu, tehakse edaspidi maa korraline hindamine iga nelja aasta tagant.

Maamaksumäär on praegu 0,1 kuni 2,5 protsenti maksustatava maa hinnast aastas, selles vahemikus saab määra üle otsustada kohalik omavalitsus, kes saab teha seda ka piirkondade kaupa.

Kahes suurimas omavalitsuses, Tallinna ja Tartu linnas, kehtib tavamaale praegu suurim lubatud maamaksumäär, 2,5 protsenti. Nii on see enamikus omavalitsustes. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on samas kõikjal madalam.