Tulumaks tõuseb 22 protsendini, samas kaob nõndanimetatud maksuküür ja kõigile hakkab kehtima tulumaksuvaba miinimum 700 eurot. See jätab suuremale osale inimestest rohkem raha kätte. Kõige enam võidavad 2000 ja 3000 euro vahelist brutopalka saavad inimesed, kes hakkavad praegusega võrreldes saama üle 100 euro rohkem palka. Suurema palga juures hakkab võit muudatustest vähenema, aga miinusesse läheb see alles 8000 euro juures.

Keskmine brutokuupalk oli möödunud aasta viimases kvartalis 1775 eurot. Sellise palga juures saab pärast tulumaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustus-makse mahaarvamist praegu kätte 1416 eurot, pärast tulumaksureformi 1489 eurot ehk 73 eurot rohkem.

Samas madalapalgaliste inimeste sissetulekud nende muudatustega eriti ei kasva. Nende eelarvele mõjub valusamalt ka käibemaksu tõus 22 protsendile ja automaks. Koalitsioon lubab nende aitamiseks kiirendada alampalga tõusu, mis praegu on 725 euro juures, kuidas see aga õnnestub, ei ole selge.

Riigile peaks mitmete maksutõusude tulemusel täiendavalt laekuma 760 miljonit eurot aastas, on öelnud tulevane rahandusminister Mart Võrklaev. See tuleb valdavalt käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning automaksust. Maksumuudatused jõustuvad täiel määral 2025. aastal, siis on ka sellist lisatulu oodata.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ulatub eelarve puudujääk praeguse seisuga 2025. aastal aga 1,7 miljardi euroni, ehk maksumuudatused ei aita Eestit veel miinusest välja tulla, küll aga vähendavad seda.